Laste ja noorte hinnang Euroopa strateegia Better Internet for Kids (BIK+) rakendumisele
18.02.2025
2024. aasta septembris ja oktoobris viidi 22 Euroopa riigis, seal hulgas Eestis, laste ja noortega läbi 84 konsultatsiooni, et saada nende arvamusi ja hinnangut Euroopa strateegia lastele parema interneti loomiseks (European strategy for a better internet for kids, BIK+) rakendamisest. Kokku osales konsulatsioonides 759 last ja noort.
Eestis viis 12-17-aastaste õpilastega konsultatsioone läbi Lastekaitse Liit.
Eesmärk ja metodoloogia
Hindamise peamine eesmärk oli üle vaadata ja hinnata BIK+ strateegia edusamme ja õnnestumisi alates selle vastuvõtmisest 2022. aasta mais, tuvastada uued riskid ja väljakutsed ning teha parendamiseks soovitusi. Konsultatsioonides kasutati kvalitatiivset lähenemisviisi, fookusgruppide meetodit. Metodoloogia oli lapse/noore keskne ja õigustepõhine, tagades kaasatuse, läbipaistvuse ja osalejate jaoks turvalise keskkonna nende vaatenurkade jagamiseks. Ekspertide konsultatsioonid täiendavad seda lähenemisviisi, pakkudes strateegia terviklikku ülevaadet ja hindamist.
Tutvu 2025. aasta veebruaris avaldatud ingliskeelse raportiga SIIN.
Peamised järeldused
Laste ja noorte kogemused: Osalejad hindasid jõupingutusi turvalisemate veebikeskkondade loomiseks, kuid tõid esile ka olulisi väljakutseid. Näiteks mainisid lapsed, et nad on olnud sunnitud kokku puutuma kahjuliku sisuga, nagu ebasobiv materjal või vihakõne, ning sattunud veebipettuste ohvriks. Privaatsuse rikkumised, sealhulgas häkkimine ja isikuandmete väärkasutamine, olid samuti tihti esile toodud. Paljud väljendasid vajadust lihtsustatud tingimuste ja privaatsuspoliitikate ning selgemate juhiste järele kahjulikust sisust teavitamise kohta.
Kaasatus ja ligipääsetavus: Ligikaudu kolmandik konsultatsioonidest kaasas lapsi ja noori, kes olid haavatavates olukordades, sealhulgas puudega lapsi, madala sissetulekuga peredest pärit lapsi või etniliste vähemusgruppide esindajaid. Oluline on veebipõhise osalemise takistuste vähendamine. Näiteks toodi esile vajadust ligipääsetavuse funktsioonide järele veebiplatvormidel, et luua takistusteta juurdepääs puudega lastele, eriti kahjulikust sisust teatamiseks. Teine aspekt puudutas digitaalse lõhe püsivust, mis on tingitud piiratud internetiühendusest maapiirkondades.
Lõhed nende võimes väljakutsetega toime tulla. Näiteks mõned osalejad ütlesid, et neil on raskusi valeinformatsiooni või pettuste äratundmisega, eriti sotsiaalmeedias. Nooremad osalejad avaldasid sageli soovi, et koolides pakutaks rohkem kohandatud digitaalse kirjaoskuse programme, näiteks interaktiivseid töötubasid, kus õpetatakse usaldusväärsete allikate tuvastamist või veebiprivaatsuse tõhusat haldamist.
Aktiivne osalemine: Lapsed ja noored avaldasid tugevat huvi poliitikakujundamisse panustamiseks ja otsuste tegemises osalemiseks. Näiteks jagasid nad ideid, kuidas platvormid saaksid paremini vastata nende vajadustele, näiteks kujundada rohkem lastele sõbralikke liideseid või pakkuda selgemat ja ligipääsetavamat teavet tingimuste kohta. Nad rõhutasid, et digitaalteenuse pakkujad peaksid neid aktiivsemalt kaasama uute platvormide, tööriistade ja funktsioonide arendamisse ning olemasolevate täiustamisse. Nad kutsusid ka üles pakkuma rohkem regulaarseid võimalusi kohaliku, riikliku ja EL-i tasandi poliitika kujundamises osalemiseks.
Soovitused
Kahjuliku sisu teatamise mehhanismide täiustamine: Lihtsustada ja ühtlustada veebiplatvormidel kahjulikust sisust teatamise protsessid. Näiteks võiks luua lastele sõbralikumad teatamisprotsessid ja liidesed, pakkuda samm-sammult õpetusi noorematele kasutajatele ning tagada õigeaegne ja detailne tagasiside pärast teate esitamist. Eriti haavatavate rühmade puhul peeti praeguseid kahjulikust sisust teatamise funktsioone liiga keerukaks või ajakulukaks.
Digitaalse hariduse edendamine: Rakendada põhjalikke ja vanusele sobivaid digitaalse kirjaoskuse programme, mis on koolide õppekavade lahutamatuks osaks. Näiteks saab meediakirjaoskuse tundide integreerimine aidata lastel eristada usaldusväärset teavet, õpetada privaatsuse haldamise oskusi, ning harida neid uusi tehnoloogiaid, nagu tehisintellekt ja tehisintellekti toetatud tööriistad, vastutustundlikult kasutama.
Noorte osaluse edendamine: Luua lastele struktureeritud ja kergemini ligipääsetavad kanalid, et nad saaksid panustada poliitikaaruteludesse ning digitaalsete teenuste, tööriistade ja platvormide arendusse. Näiteks võiks luua noorte nõuandekomiteesid tehnoloogiaettevõtetele või korraldada regulaarseid piirkondlikke foorumeid, kus lapsed saavad otseselt poliitikakujundajatega suhelda.
Ekspertide tuvastatud lõhede käsitlemine: Tegutseda ekspertide soovituste alusel, et tugevdada strateegia mõju. Näiteks investeerida pikaajalistesse uuringutesse, et paremini mõista digitaalse kaasatuse mõju lastele, ühtlustada regulatiivsed raamistikud üle ELi ning edendada valdkondadevahelist koostööd, et arendada uuenduslikke lahendusi veebiturvalisuse ja kaasatuse tagamiseks.
Kokkuvõte
See hindamine kinnitab, et BIK+ strateegia on teinud olulisi edusamme parema interneti loomisel lastele ja noortele. Siiski on veel palju teha, et lahendada riske, nagu suurenenud kokkupuude kahjuliku sisuga, mõjud vaimsele tervisele, privaatsusprobleemid või laste ja noorte veebitegevuste rahastamine, samal ajal edendades kaasatust ja noorte kasutajate võimestamist. Need järeldused ja soovitused aitavad suunata Euroopa Komisjoni ja sidusrühmi strateegia visiooni ja missiooni täpsustamisel ning tõhusate tegevuste rakendamisel, et vastata Euroopa noorimate digitaalkodanike muutuvatele vajadustele.
