Sisekaitse akadeemia ülevaade küberturvalisuse uuringutest
08.01.2023
Sisekaitse akadeemia andis välja ülevaate “Eesti elanikkonna teadlikkus küberturvalisusest: ülevaade uuringutest ja võimalikest edasistest suundadest“, mille autor on Kate-Riin Kont.
Väljavõte seal avaldatud kokkuvõttest:
Elanikkonna küberkuritegevuse teadlikkuse uuringuid on Euroopas ja Eestis tehtud enam kui kümmekond aastat. Kuigi ekspertide sõnul ei ole küberkuritegevust kunagi võimalik täielikult likvideerida ja küberrünnakuid 100% vältida, on elanikkonna eri gruppide ja organisatsioonide töötajate koolitamine ja nende küberteadlikkuse pidev hindamine järjest olulisem.
Küberkuritegevus kui üks kuritegevuse liike tungib järjest enam inimeste igapäevaellu ja ohustab sellega meie turvatunnet: kogu riiki puudutavatest ohuolukordadest nägi 2020. aastal 57% uuringule vastanutest küberkuritegevust kõige suurema ohuna ja 2022. aastal juba 69%. Nii Eurobaromeetri uuringute tulemused, siseturvalisuse avalike uuringute tulemused kui ka Riigi Infosüsteemide Ameti andmed näitavad, et Euroopa Liidu ja ka Eesti inimeste küberhügieeni harjumused paranevad jõudsalt. Kõige enam on paranenud paroolide tugevuse küsimus kõikides vanuserühmades.
Kuid küberpettuste laviin ei näita vaibumise märke. Küberkuritegevuses on alati kaks aspekti: tehniline ja sotsiaalne. Üle 95% küberrünnakutest toimub inimeste vastu, seega kasutatakse ära inimlikke nõrkusi: kurjategijad mängivad inimeste ahnuse, tunnete, õnnega jms. Kuidas vähendada ohvreid tavakodanike hulgas ning kuidas kaitsta olulisi avalikke ja eraorganisatsioone oma töötajate riskantsest küberkäitumisest tingitud tagajärgede eest? Murelikuks teevad Eurobaromeetri uuringute tulemused, kus paroolihaldusega ei tegele üldse peaaegu 1/3 Eesti internetikasutajatest. Viimased siseturvalisuse avalikud uuringud on siiski näidanud, et nende vastajate arv, kes ei tee enda küberohutuse tagamiseks midagi, väheneb jõudsalt: kui 2020. aastal oli selliseid vastajaid 15%, siis 2022. aasta uuringus vaid 8%. Infoturbe olulisuse teadlikkust tuleb pidevalt suurendada, sest infoturve on ühest küljest küll tehniline probleem, kuid seda mõjutab ja selle muudab haavatavaks just inimeste hoolimatus või teadmatus.
Loe lähemalt:”Eesti elanikkonna teadlikkus küberturvalisusest: ülevaade uuringutest ja võimalikest edasistest suundadest”
Pilt: freepik.com
