Uudised ja artiklid

Eesti noored kübertalendid asuvad Euroopa suurima kübervõistluse võitu jahtima

06.09.2022

Septembri keskel (13.-16.09) toimub Viinis iga-aastane noorte kübervõistlus European Cyber Security Challenge (ECSC), mille eesmärgiks on siduda noored IT-talendid valdkonna ettevõtete ning organisatsioonidega. Ka sel aastal võtab võistlusest osa Eesti esindusmeeskond, mis komplekteeriti läbi eelvoorude ja treeninglaagri. Kvalifikatsiooniürituse ja ESCS meeskonna peatoetajaks on Eesti Interneti SA ning projekti vedajaks Taltechi küberkriminalistika ja küberkaitse keskus.

Meeskonna treenerid on Johannes Kadak ning Triin Muulmann ja kaptenid Rao Zvorovski ning Taavi Eomäe. Nooremas vanusegrupis võistlevad Rico-Andreas Lepp, Jan Hendrik Jõgi, Jaan Artur Viirsalu, Markus Veerbaum ja Joonatan Jakobson ning vanemas Rao Zvorovski ja Taavi Eomäe, Jürgen Laks, Mikk Margus Möll, Semjon Kravtsenko ning Jekaterina Gorohhova.
Nädal enne võistlust on sobiv hetk küsida võistluse korraldajalt, TalTechi KüberOlümpia projekti eestvedajalt Birgy Lorenzilt ning meeskonna treener Johannes Kadakult ka mõned vahetud küsimused.


Kui hästi ollakse võistluseks valmis ja kas võrreldes varasemate kordadega on sel aastal midagi uut või teistmoodi?
Johannes: „Võrreldes varasemaga koosneb nüüdne tiim nii vanadest, kellel on juba aastatepikkune võistluste kogemus, kui uutest, kes liituvad võistlusega alles esimest aastat. Olen väga rahul, et vaatamata peale kaheaastast COVID-19 pausi on Eesti noorte huvi küberlaagrite, koostegemiste ja kübervõistluste osas säilinud endisel määral.”

Birgy: „Viimased aastad ei ole kerged olnud, sest ainult online-osalusest jääb väheks, kuna kogukonnatunne tekib siis, kui asju koos tehakse ning üksteist päriselt nähakse-tuntakse. Sellel aastal oleme korraldanud kaks laagrit päriselus ja kaks veebi kaudu. Viimane seesugune oli lausa rahvusvaheline, kus nägime ka Norra ja Taani paremikke.”

Keda peate oma vanadeks rivaalideks või lähimateks konkurentideks? Mida oma suurimaks tugevuseks?

Birgy: „Kõige suurem väljakutse on rinda pista maadega, kus „talentide bassein” on suur – näiteks Hispaania, Itaalia, Saksamaa, Poola, Inglismaa ja Austria, kus ülikoolide ja kutseõppeasutustest peale tulevate huviliste arv on tuhandetes.
Suurte riikide IT-ettevõtete peakorterid on väga huvitatud, et noored saaksid võistluse jaoks parimad arvutid, tarkvara ja treeningprogrammid. Samas oleme sel korral väga tänulikud aga Austria korraldajatele, kes võimaluste ühtlustamiseks andsid võimaluse kasutada tasuta HackingLab treeningprogramme kõikidele maadele. Muus osas on ikka Eesti ja ka teised väikesed riigid nagu Küpros, Malta, Luksemburg või Liechenstein, kes annavad oma parima, et meeskonnad välja panna.
Nii nagu olümpia ja teistegi suurte spordivõistluste puhul, on ime, et meie meeskonnal on iga-aastaselt läinud nii lausa hästi, et oleme TOP10 sees. Enamasti osaleb ju 18-27 riiki!”

Hea küll, kui esindusmeeskond on pehmelt öeldes üle keskmise IT-teadlik, siis milline on samal ajal nn tavanoorte IT-teadlikkus ning trend selles osas? Kas on mingeid edenemise märke noorte digiteadlikkuses? 


Johannes:
 „Tunneme, et nn oskuste põrand on tõstetud kõrgemale – enamus noortest oskavad e-kirju saata ja dokumente koostada. Eesti kooliharidus annab alusteadmised, kuidas Excelit ja Powerpointi käsitleda ning sotsiaalmeediakontosid hallata.”

Birgy: „Aga kuidas viia noored sellistest üldoskustest edasi? Kuidas tekitada tunnet, et mulle pakub huvi, mis on asja sees? Kas ma mõistan, kuidas protsessid tegelikult käivad? Kas olen mugav ja kasutan ainult kellegi teise poolt loodut või oskan ka ise midagi ära teha? Kas lahendan ise probleeme nt mõtlen välja, kuidas saada WiFi kohta X kus levi on halb või lepin sellega, et internetti lihtsalt ei ole?”

Johannes: „Vahel on isegi raskem alustada häkkimist kuna enam ei ole nii lihtne arvutit või nutitelefoni lahti võtta, putitada, modifitseerida nagu vanasti; pealegi lõpeb nii ka seadme garantii. Samuti ollakse väga leebed leppima igasuguste teenusepakkuja reeglitega või lihtsamate operatsioonisüsteemide lahendustega, kus mõtlemine tehakse sinu eest ära. Samas – näiteks Linuxi puhul pead sa ikkagi ise mõistma, et kuidas asjad päriselt toimivad, et see endale allutada.”

Kas võistlust saab kuidagi reaalajas ka jälgida ning meie omadele kaasa elada? 

Birgy: Enamasti korraldajate Twitteris jagatakse sellekohast infot. Ilmselt päris reaalajas ülekannet ei tulegi, sest võistlus kestab ikkagi 2 päeva ja võib väljast vaatajatele tunduda tavalise IT-farmina, kus 400 osalejat lihtsalt istub arvutis. Aga võistluse kodulehel tasub silma peal hoida.

Meie Eesti edusammudest ja osalusest võistlusel leiab FBst Küberolümpia kanalilt.

Originaalartikkel koos pildiga ilmus internet.ee keskkonnas: Eesti noored kübertalendid asuvad Euroopa suurima kübervõistluse võitu jahtima





Partnerid

  • logo-0
  • logo-1
  • logo-2
  • logo-3
  • logo-4
  • logo-5
  • logo-6
  • logo-7