KüberPähkel uuring andis teada sotsiaalsete oskuste arendamise vajadusest
10.02.2020
KüberPähkli uuringut on Eestis läbi viidud juba mitmeid aastaid ja iga kord avastame midagi asjalikku, millest koolid ja vanemad saaks kinni hakata, et meie tulevasi aktiivseid infoühiskonna liikmeid paremini toetada ja harida. Uuring viidi läbi 1.10 – 10.11.2019 ja selles osales 8688 õpilast 4.-9. klassist, mis on 10% antud fookusgrupist.
KüberPähkli uuringu tulemusi saab kõrvutada eelmise aasta lõpus avaldatud PISA uuringu IKT vahendite kasutust uuriva osaga, mis andis teada, et digitehnoloogia on Eesti lapseni küll jõudnud (kasutusel pigem vahetunnis ning kodutööde tegemisel), ent mitte igasse ainetundi.
Toimumas on tehnoloogiaalane hüpe lauaarvutitelt mobiilse tehnoloogia kasutamisse nii kodudes kui ka koolis. See omakorda toob fookusesse enam ka digitaalse ohutuse alased oskused, kuna intsidente võib juhtuda iga kell ja igas kohas. Samamoodi näitas uuring kasvu informaatikaõpetuse aine õpetamises, kuid samal ajal on ligipääsetavus ringitundidesse jäänud pigem piiratumaks ja tüdrukute osalemine neis madalamaks.
Kes kelle suunas vaatab?
Maakonnasiseselt on koolidevahelised erinevused suured, mistõttu on igas maakonnas neid, kellel on asjad hästi ja samas alati ka neid, kellel oleks vaja veel digiteemal palju vaeva näha, et õpilastele miinimumoskused ja ligipääsetavus tagada.
Teavitustööd digitaalse ohutuse vallas tehakse enamasti kord või kaks aastas ja sellekohane raskus jääb pigem kooli kanda. Halvemaks on muutunud see, millisel määral vanemad ja õpilased ise digiteemadel arutlevad.
Sellest annab teada ka hiljutine Samsungi ja CybExeri küberjulgeoleku uuringu tulemus, kust selgub, et Eesti ühiskonnas küberteemadest pigem ei räägita ja uudiseid pigem ei loeta. Vanemad õpilased ootavad küberkaitse teemadel koolitusi pigem oma ala professionaalidelt, nooremad lepiksid ka klassijuhatajaga, kui viimane teaks, millest ta räägib.
Samas vaatavad nooremad õpilased nõuannete saamiseks ka vanemate poole. Seega peaks järgmistel aastatel koolis lapsevanemate harimiseks tehtavatel pingutustel olema võtmeküsimuseks – kuidas saaksime noori veel paremini toetada. Kuigi viimased ise peavad oma oskusi piisavalt heaks ega tundu sel teemal täiskasvanute abi vajavat, näitasid uuringu tulemused, et reaalsed oskused probleeme lahendada on siiski madalad.
Vanemate õpilaste edumaa on kadumas
Uuringu oskuste mõõtmise osas selgus kurioosum, et kadumas on vanemate klasside õpilaste edumaa nooremate ees.Teisisõnu võib väita et 4.-6. klassi õpilastega on tehtud palju tööd, et nad käituksid internetiavarustes turvalisemalt (näiteks on kasutusel HITSA tellitud Digiõpik, kus on kursus digitaalsest ohutusest), ent 7.-9. klass on jäänud pigem üksi.
Samuti on poiste ja tüdrukute puhul märgata probleemide lahendamise viiside, suhtumise ning oskuste erinevusi nii ohutuse kui ka tuleviku ühiskonna kontekstis juba 4.-6. klassis ja vanusega need erinevused süvenevad. Selline tendents mõjutab soolõhest tulenevaid väljakutseid infoühiskonnas toimimisel pigem negatiivselt.
Soovituste hulgast tooksin välja vajaduse tegeleda mõtlemise ja analüüsi tasandiga digitaalset ohutust puudutavates tegevustes, vajaduse anda praktilisi kogemusi. On vaja luua ülesandeid ja materjale, mis toetaksid nii tehniliste kui ka sotsiaalsete väljakutsete lahendamise õppimist ja korrektse valdkonda puudutava termoniloogia omandamist. Tänane kool on muuhulgas silmitsi murega, et kuna puuduvad uudsed vahendid (VR, droonid, robootika), puuduvad ka antud tehnoloogiate ohutust käsitlevad materjalid.
“Kellele sõidab otsa iseauto? Kas robotid võtavad üle arstide töö? Kas droonid tuleks ära keelata? Tegemist on teemade ja küsimustega, mis on maailmas saanud igapäevaelu osaks, ajal, kui koolis on nende näol valdavalt teemadega, millest ei ole veel süvitsi räägitud.
Uuringu tulemustega saab tutvuda www.kyberpahkel.ee, valides menüüst „Uuringuanalüüsid“.
Küberpähkli uuringu läbiviimist toetasid Kaitseministeerium ja Eesti Interneti Sihtasutus. Uuringu viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli Küberkriminalistika ja Küberjulgeoleku Keskus. Uuringu tulemused aitavad ellu viia Targalt Internetis projekti tegevusi Eestis ja suunata digitaalse ohutuse alast fookust õpilaste, õpetajate ja vanemate harimisel ning toetamisel.
Lisalugemiseks:
PISA https://www.hm.ee/sites/default/files/pisa_2018-19_raportweb.pdf Samsungi ja CybExeri küberjulgeoleku uuring: Uuring: küberturvalisus ei paku eestlastele huvi ja sellest ei saada aru
Birgy Lorenz
TalTech, küberkaitse teadlane
