Noored suhtuvad autoriõigustesse netis vägagi kergekäeliselt
13.11.2019
Eesti 14-18 aastaste noorte seas läbi viidud küsitlusest selgus, et kuigi lausa 95 protsenti väitsid, et teavad, mis autoriõigused on, siis ligi pooled on ebalegaalselt filme või muusikat alla laadinud või koolitöödes autorile viitamata jätnud.
Tehnoloogiaettevõtte Samsung ellu kutsutud kampaania Õpilaste Digitaalne IQ raames küsitleti kokku poolt tuhandet Eesti 14-18 aastast noort nende arvamuste ja teadmiste osas küberruumis. Selgus, et näiteks autoriõiguste osas teavad nende reegleid väidetavalt lausa 95 protsenti vastanutest ning 92 protsenti märkis, et näiteks koolitöödes kasutavad nad kasutatud piltide juures enamasti ka korrektselt viitamist.
Samas tunnistas 40 protsenti vastanutest, et on viimase aasta jooksul siiski esitanud koolitöös internetist leitud materjali enda nime alt. „See näitab, et noored selgelt teavad autoriõiguse reegleid, aga kuna päriseluga võrreldes on internetist asjade leidmine märksa lihtsam, siis kasutatakse seda võimalust ikkagi ära. Kõige enam tunnetatakse autoriõiguste ja internetist n-ö materjalide varastamist muidugi filmide ja muusika osas. 46 protsenti tunnistas, et on illegaalselt alla tõmmanud filme ja 42 protsenti muusikat,“ selgitas Õpilaste Digitaalne IQ programmi juht Egle Tamelyte. „Videomängude illegaalset kasutamist tunnistas 28 protsenti vastanutest.“
„Huvitav on aga näiteks see, et noormehed tunnistasid, et on autoriõigust rikkunud või illegaalselt materjale alla laadinud märksa rohkem kui tüdrukud. Üksnes küsimustes, et kas oled fotosid või videoid ilma autori loata sotsiaalmeediasse postitanud ning kas oled koolitöös võõra autori materjale enda nime alt esitanud, tunnistasid tüdrukud enda pattu rohkem,“ märkis Tamelyte.
Uuringust selgus lisaks, et 86 protsendile endale ei meeldiks üldse olukord, kui nende tekste, pilte või muid materjale kasutatakse teiste poole ilma neile viitamata või neilt luba küsimata. Olukorras, kus noor sooviks väga näha filmi, mida kinolevis enam ei ole märkis 44 protsenti, et sellisel juhul üritavad nad filmi leida või alla tõmmata internetist ning 39 protsenti oleks piisavalt kannatlikud, et see hiljem legaalselt muul moel ära näha ning ülejäänutele jääks film ilmselt üldse nägemata.
„Autoriõigused on teema, millega tänapäeva noored puutuvad kokku praktiliselt igapäevaselt ja neil on hoopis teine suhtumine autoriõigustesse kui vanematel generatsioonidel. Seepärast räägime autoriõigustest ka Õpilaste Digitaalne IQ programmis ning palume selle raames toimuval Netiketi võistlusel ka noortel endal teemat lahata ja pakkuda enda visiooni, kuidas oleks õige käitumise etikett digikeskkonnas,“ selgitas Tamelyte.
Küsitlus viidi noorte seas läbi Samsungi algatatud programmi Õpilaste Digitaalne IQ raames, mille eesmärk on õpetada koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide koolides oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Kuna digisuhtluse osas puudub siiani korrektne käitumisetikett, siis on programmi üheks osaks ka 9.-12. klasside koolinoortele suunatud võistlus Netikett, millega kutsutakse noori ise looma käitumisetiketti internetis.
Õpilaste Digitaalne IQ kodulehelt www.digitaalneiq.ee leiab täpsema informatsiooni Netiketi võistluse kohta ning lisaks näiteks videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Netiketi võistluse patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson. Netiketi võistlusele tööde esitamine kestab 1. oktoobrist kuni 10. detsembrini.
Lisainfo:
Egle Tamelyte
Õpilaste Digitaalne IQ programmi juht
Samsung Electronics Baltics
e.tamelyte@samsung.com
