Targalt internetis

Euroopa politseiorganisatsiooni Europol küberkuritegevuse keskuse eestvedamisel algas eelmisel nädalal kampaania „Ütle EI“, mis keskendub internetis alaealiste vastu toimepandud seksuaalkuritegudele. Kampaania raames valmisid mitmes liikmesriigi keeles tõsielusündmustel põhinevad ennetusvideod tõstmaks alaealiste teadlikkust internetis valitsevatest ohtudest. Kahe noore loo kaudu aidatakse teismelistel ära tunda, millal saab suhtlusest väljapressimine ning ähvardamine.

Eestikeelsete subtiitritega videoklipp on kättesaadav siit.

Europoli andmetel pannakse üha enam laste vastu suunatud seksuaalse ärakasutamise juhtumeid toime veebikeskkonnas ning tõusnud on sunni ja väljapressimisega seotud kuriteod.

Ligikaudu 20% Eesti 16-18-aastastest noortest on enda sõnul kogenud ühel või teisel moel seksuaalset väärkohtlemist internetis. Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise uuringu (2015) käigus internetis seksuaalse väärkohtlemise ohvrikogemusi uurides ilmnes, et tüdrukutelt on peamiselt palutud paljastavaid pilte vastu nende tahtmist, kuid poistele on saadetud paljastavaid pilte või videoid vastu nende tahtmist. 32% 16–18-aastastest noortest on kogenud oma elu jooksul vähemalt ühte väärkohtlemisena käsitletud tegu väljaspool interneti keskkonda. Veidi enam kui pooled väärkohtlemise ohvrid räägivad juhtunust kellelegi. Enamasti räägitakse toimunust sõbrale või emale. Vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel spetsialiste (nõustaja, arst, lastekaitsetöötaja). Politseisse on teatatud aga väga üksikutest juhtumitest. Võrreldes seksuaalvägivallaga on ahistamine olukord, mida paljud seda kogenud noored ei pea piisavalt tõsiseks ja oluliseks, et toimunust kellelegi kõneleda. Seksuaalvägivald on aga valulik kogemus, mis hoitakse enda teada kas häbitundest või soovist vanemaid mitte kurvastada.

Seksuaalsel väärkohtlemisel võib olla tõsine mõju noore emotsionaalsele heaolule. Väärkohtlemist kogenud noored tundsid end väärkohtlemist mittekogenutega võrreldes enam õnnetult, masendunult, tõrjutult ja pinges. Neil esines rohkem unehäireid, nad muretsesid enam ning tundsid tuleviku suhtes abitust. Umbes kolmandik väärkohtlemist kogenud noortest oli mõelnud, et ei taha enam elada.

Sellistest juhtumitest tuleks esimesel võimalusel teavitada politseid või helistada Lasteabi telefoninumbril 116111.