Facebooki lapsevanemaks olemise plussid ja miinused
16.06.2013
Nione Meakin, The Guardian
Allikas: http://www.epl.ee/news/arvamus/nione-meakin-fac07ebooki-lapsevanemaks-olemise-plussid-ja-miinused.d?id=66251152
Kas lapsevanemad, kes postitavad oma laste pilte ja muid eluaspekte sotsiaalmeediasse ja blogidesse, kahjustavad oma lapsi privaatse ja avaliku elu piire hägustades?
Inglise keeles kasutatakse terminit sharent, mis tuleneb sõnadest share (jagama) ja parent (lapsevanem). Sharent’id postitavad, blogivad ja säutsuvad oma laste tegemistest.
Sharent’id on aktiivsed sotsiaalmeediakasutajad, kes on üldjuhul hakanud eri saite kasutama üsna varajases staadiumis. Seetõttu jagavad võhivõõrastega vabalt oma mõtteid ja tegemisi. Kui neist lõpuks lapsevanemad saavad, on peaaegu iseenesestmõistetav, et nad hakkavad jagama ka oma järglaste pilte ja tegemisi, seda tihti lausa sündsusetuse piiril.
Kuid kuidas mõjutab vanemlik „ülejagamine” lapsi, kui nad suureks kasvavad? Foto, kus kellegi poeg mängib ingel Gabrieli, võib olla küll armas, kui laps on neljane, aga äkki hakatakse teda mõned aastad hiljem sellepärast narrima? Kas ta ema kirjeldus sellest, kuidas laps end täis pissis, peaks olema internetis, kui poisist sirgub uus peaminister?
„Probleem digitaalsete jalajälgedega on see, et kui informatsioon kord internetti üles pannakse, on inimesel selle üle väga väike kontroll,” ütleb Tony Anscombe interneti turvafirmast AVG. „Praegu teeme oma laste eest ise otsuse, mis materjali on sobilik avaldada või mitte, aga kümne aasta pärast ei pruugi see enam nii olla.”
Juhtumeid, või pigem postitusi, mis võivad tulla lapsi hilisemas elus kummitama, on palju. Psühholoog Aric Sigmani sõnul on lapse identiteedi kujunemise osa ka see, et nende privaatinformatsioon jääb privaatseks. „Sotsiaalmeedia õõnestab seda. Avaliku ja privaatse vahel vahe mittetegemine on väga ohtlik.”
Teadlikkus tõuseb
Mõned lapsevanemad on juba hakanud rohkem mõtlema, kuidas ja kui palju nad oma lapsi internetis eksponeerivad. Lapsevanem Anne hakkas oma lapsepiltide pärast muretsema, kui paljud töökaaslased ta Facebookis sõbraks lisasid. Ta ei tahtnud, et ta liiga emaliku mulje jätaks, ning kartis, et lapse pildid võivad valedesse kätesse sattuda. Kuid täielikult ei olnud ta nõus piltide jagamist lõpetama, seega lõi oma lastele hoopis varikontod, mida näevad ainult lähiringi inimesed.
Lapsevanemad, kes oma lastest pilte ei postita, sest kardavad, et need võivad valede inimeste kätte sattuda, tunnistavad ühtlasi, et mitte millegi jagamine ei ole ka ideaalne lahendus. Mida võivad arvata need lapsed, kellest nende vanemate Facebooki kontodel ühtegi pilti ega 30 like’i ei ole?
Teiste jaoks kaaluvad sharenting’i plussid miinused selgelt üle. Järjest killustatumas ühiskonnas aitab sotsiaalmeedia inimestel ühenduses püsida ja tuge ei ole alati lihtne leida.
Blogimine oli Sophie jaoks pääsetee, kui ta tütrel Aspergeri sündroom diagnoositi. End kõrvalejäetuna tundes hakkas ta pidama blogi sellest, mis nende elus toimus, ühtlasi sai ta ka palju tuge ja nõu samas olukorras võõrastelt. On ka blogisid, mis räägivad lapsevanemaks olemisest „nii nagu on”, et võidelda internetiavarustes leviva idealiseeritud reaalsusega.
Elu on alati jäädvustatud
Soov elu dokumenteerida ei ole midagi uut, kuid kust tuleb soov dokumenteeritut avaldada? Miks on võõraste heakskiit nii oluline? Üks blogivaid emasid arvab, et igal sharentil on eri põhjused – kes teeb seda raha pärast, kes otsib tuge, kelle jaoks on see teraapiline, mõned lihtsalt eputavad. Kuid kõik otsivad teatud tunnustust ja kes vastupidist väidab, ilmselt valetab.
Oleks silmakirjalik, kui vastandaksin end oma lapsi internetis eksponeerivate inimestega. Pean personaalset blogi ja kirjutan seal tihti oma poegadest, nende veidratest nõudmistest, entusiasmist ja muust, mis elus juhtub. Tahaksin arvata, et kirjutan ainult siis, kui on midagi huvitavat öelda, aga ilmselt poleks mul õigus. Kuid vähemalt on lapsevanema blogi puhul valikuvõimalus lugeda või mitte.
Facebook muudab reegleid
Facebook on erinev. Ma pole kunagi oma lapse pilte postitanud ja tuleb välja, et see oli hea otsus, sest mõned mu sõbrad oleks must lahti öelnud. Mu sõbranna peab lastepiltidest nõretavat Facebooki seina kohutavaks. Teiste lapsed ei tundu kunagi nii armsad, kui enda oma.
Mind paneb nihelema, kui näen mõnda lapsevanemat oma last Facebookis ekspluateerimas. Osaliselt olen ka ise saak ja muidugi tunnen kohati kiusatust. Me kõik arvame, et meie lapsed on suurepärased ja rõõm, mida tunneme nende saavutustest, tahab vägisi end Facebooki seinale suruda, et kogu tutvusringkonnaga oma uhkust jagada. See on veider, aga seda juhtub ka päriselus. Internet on fenomeni lihtsalt väga nähtavale toonud.
Aga lapsed ise? See on kaardistamata ala. Internet on väga kaugel kolletuvatest fotodest lapsepõlvealbumis. Ma ei kasuta oma blogis laste pärisnimesid ja üritan vältida teemasid, mis mind ennast õõvastada võiks – katsun end laste olukorda panna ja mõelda, kuidas ma suureks kasvanuna suhtuda võiks. Kas nad võivad seda pahaks panna? Muidugi. Ise panin oma vanematele pahaks palju väiksemaid asju, näiteks seda, et nad ei tahtnud mulle lillasid nahksaapaid osta.
Loodan, et ka minu lapsed saavad aru, et selle taga on armastus. Lapsed teevad mind uhkeks ja ajavad naerma. Kirjutan asjadest, mis tuletavad meelde, kui õnnelikuks nad mind teevad.
Nipid turvaliseks sharent’imiseks
Interneti turvafirma AVG uuringu põhjal on oma laste pilte sotsiaalmeediasse postitanud rohkem kui kolmandik Briti väikelaste vanematest. Digitaalne jalajälg luuakse imikueas. Näiteks on väga populaarne postitada ultrahelipilte, et rasedusest teada anda. Need lapsed võivad kunagi tagasivaadates näha internetis oma elu emaüsast alates.
Kuid kes seda peaks tegema? „Me ei tea seda veel,” ütleb Tony Anscome AVG-st. USA-s on sharenting veel populaarsem.
Anscombe ennustab, et aktiivne jagamine võib suurendada identiteedivarguste võimalust. Isegi, kui kasutada ainult lapse eesnime, on puslet väga lihtne kokku panna.
Kontrolli oma privaatsusseadeid – kas kogu sisu on ikka sinu enda oma? Kes pääseb informatsioonile ligi? Paljud meist annavad ära palju rohkem, kui nad mõistavad. Samuti võib oma lapse nimele seada Google Alerti ning koguda infot, mis lapse kohta internetis saadaval on. Sotsiaalmeedia turvaliseks tegemiseks ning newsfeed’ide kogumiseks on arvukalt eri rakendusi.
(c) Guardian News & Media 2013
