Ole tähelepanelik, kui kasutad internetti avalikus internetipunktis
16.02.2013
Kevin Piperal
Asjaolu, et internet on tänapäeva Eesti riigis juba tavapäraseks, kui mitte iseenesestmõistetavaks saanud, ei ole vist uudis ühelegi noorele inimesele. Sageli on eesti noored pettunud ja vihased, kui neil ei ole ligipääsu kiirele traadita internetile, ehkki välismaal on selline nähtus, et kõikjal peakski vabalt levima tasuta traadita internet, tänapäeval siiski veel pigem erand kui reegel.
See lugu on minu ühest sõbrast, kes kahjuks või õnneks kuulub samuti nende inimeste hulka, kes peavad vajalikuks iga natukese aja tagant teavitada sotsiaalmeedia kaudu teisi inimesi sellest, mida ta hetkel sööb, keda näeb või missuguseid värvilahenduse poolest kokkusobimatuid sokke ja pükse kandis möödakõndiv turvamees. Oli üks kena teisipäevane pärastlõuna ja olime sõbraga koolist koju jalutamas, kui nägin tal juba esimesi ohumärke. Nimelt kippus ta vasak kulm tõmblema. See juhtub tavaliselt siis, kui ta ei ole tükk aega saanud rahuldada oma põhilisi vajadusi ehk süüa-juua, käia tualetis või muidugimõista uuendada oma staatust. Mõistes olukorra tõsidust, seadsime sammud üksmeelselt esimese kaubanduskeskuse poole, sest võis kindel olla, et seal leidub tasuta avalikke wifi-võrke. Jätsingi sõbra sinna ning asusin ise peagi koduteele. Suur oli üllatus, kui peagi koju jõudes leidsin, et inimesel, keda olid tundnud juba aastaid, on külgi, millest ma sootuks teadlik ei olnud. Nimelt otsustas ta minutiliste vahedega teatavaks teha oma tegeliku seksuaalse orientatsiooni, like’ida Justin Bieberit ning ka kutsuda avalikult kõiki inimesi oma sünnipäevale. Kentsakas juhus, kuna mälu järgi pidas too inimene oma sünnipäeva umbes 2 nädalat enne seda vahejuhtumit. Optimist, nagu ma olen, ei teinud ma sellest väljagi ja toimetasin rahulikult edasi, kuniks sõbra abipalved ummistasid mu kirjakasti. Pika kirjavahetuse tulemusena suutsin ma ta lõpuks maha rahustada ja selgitada võimalikke teooriaid, mis võis olla juhtunud. Ühtegi loogilist seletust mul tegelikult ei olnud ja pakkusin, et küllap teeb mõni klassivend lolli nalja, kelle arvutisse võis sõber enda konto sisselogituna jätta.
Hoolimata klassikaaslaste vastuväidetest elasime õndsalt edasi selle teadmisega, et see pidi ikkagi nende kätetöö olema. Tõeline arusaamine tabas meid alles nädalapäevad hiljem, kui viisime otsad kokku, kui juhtusime lugema artiklit, et väga lihtne on teatud rakenduste abil kaitsmata avalikus internetivõrgus teiste inimeste kontodel askeldada. Küllap selle üle see turris juustega korpulentne poiss kõrvalpingil naerda tihkuski. Tänapäeval ei pea sellise häkkimise jaoks enam olema isegi häkker, vaid tavaline internetikasutaja, kellel on juurdepääs internetis vabalt kättesaadavatele programmidele. Ehkki oht on vägagi reaalne, siis hirmu ja paranoia pärast oma tegemisi päris tegemata jätta ei saa leidsime üheskoos. Aeg-ajalt tuleb jätkuvalt ette turvamata internetipunktis käimist, aga vähemalt nüüd on meil komme alati silmadega ümbruskonnas olevad inimesed üle lasta, tuvastamaks nende seast mõnda kõige rohkem häkkeri moodi välimusega inimest. Ning muidugimõista kasutame nüüdsest ka teisi preventatiivseid meetodeid kaitsmaks ennast pahatahtlike inimeste rünnakute eest. Lihtsaid ja loogilisi nippe leiab internetiarvarustest laialdaselt, ole ainult ise aktiivne ja otsi need üles ning hakka kasutama.
Täispikkuses artiklit saad lugeda aadressil www.targaltint19ernetis.ee/artiklid/artiklid
