Küberkiusamine

Küberkiusamise käsitlusega seotud materjale:

Tunnikava: Kuidas ennast ja teisi internetis kaitsta
Tunnikava: Küberkiusamine I (5.-7. klass)
Tunnikava: Küberkiusamine II (5.-7. klass)
Suurim julgus kaardimäng: Juhis Kaardid

Küberkiusamisest

Rääkides koolikiusamisest tuuakse välja mitmed tunnused, mille alusel seda ära tunda: pahatahtlik, korduv ning sisaldab ebavõrdsete jõupositsioone (näiteks grupp kiusab ühte ohvrit).

Küberkiusamist iseloomustab ühe või mitme elektroonilise suhtlusvahendi kasutamine kiusamise läbiviimisel.

Kuidas ära tunda küberkiusamist:

Ähvardavate, õelate e-mailide, tekstisõnumite jne korduv saatmine
Personaalse või isikliku informatsiooni väljameelitamine kelleltki ning selle levitamine
Kellegi teise nime all ebaviisaka ja alavääristava sisuga sõnumite ja e-kirjade saatmine
Interneti keskkondade (koduleht, suhtluskeskkond) loomine kaaslase üle naermiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks.
Tavaliselt on kiusajaid, ähvardajaid mitu.

Küberkiusamise ennetamise juures on oma roll nii lapsevanematel, õpetajatel kui ka lastel endil. Lastele on oluline selgitada meediavahendite vahendusel suhtlemise häid tavasid juba siis kui nad neid vahendeid kasutama hakkavad so 7-8 aastaselt.

MIDA TEHA, KUI OLED SATTUNUD KÜBERKIUSAMISE OHVRIKS

Esmalt tuleb kiusamine fikseerida, see tähendab, et tuleb teha ekraanipildid salvestamaks kiusamisest tõendid. Ekraanipildil peaks olema näha milliselt kasutajakontolt, millises keskkonnas, millal (täpne kuupäev ja kellaaeg) ning mida postitati (mis on postituse või sõnumi sisu) (vt materjali Küberjuhtumi korral tõendite võtmine https://www.targaltinternetis.ee/wp-content/uploads/2022/02/Kuberjuhtumi-korral-toendite-votmine.pdf).
Seejärel tuleks konto omanikule saata sõnum ja anda teada, et sellised postitused pole sobivad (need on solvavad, ahistavad vmt) ning paluda selliste postituste saatmine lõpetada.
Kui küberkiusaja sellele ei reageeri ja jätkab oma tegevust või kui sa ei soovi kiusajaga suhelda, siis tuleks pöörduda veebikeskkonna poole, kus kiusamine aset leiab ja raporteerida (vt sotsiaalmeediakeskkondade juhised https://noor.targaltinternetis.ee/sotsiaal-vorgustikud/). Kuna solvav, alandav ja mõnitav postitus on sotsiaalmeediakeskkonna kasutustingimusi rikkuv materjal, siis on oluline sellest teada anda, et kasutustingimusi rikkuv materjal maha võetaks ja/või suletaks kasutajakonto, mille kaudu on keskkonna kasutustingimusi rikutud.
Veebikeskkonnad võimaldavad ka kiusamiskäitumise puhul selliselt käituv kasutaja blokeerida, et mitte temalt enam uusi postitusi saada.
Tähtis on, et keegi ei jääks oma murega üksi. Nõu ja abi saamiseks saab pöörduda veebipolitsei poole (kontaktid on leitavad https://www.politsei.ee/et/veebipolitseinikud), kes annavad nõu ja abi kiusamis/ahistamisjuhtumite puhul ning nõu ja abi saab ka lasteabitelefonilt 116111 ja www.lasteabi.ee, kus saab nõu ja abi ka chati kaudu ning soovi korral saab jääda anonüümseks.

POLITSEI SOOVITUSED KÜBERKIUSAMISE TÕKESTAMISEKS

Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides esineb järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine – need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad.

Soovitusi küberkiusamise tõkestamiseks:

suhtluskanalites blokeeri kiusaja. Kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses suhtluskanalis (Facebook, Instagram, jutukad jne) mõnitava ja halvustava sisuga sõnumeid ja teateid, siis blokeeri teadete saatja;
kopeeri halvustava sisuga teated, et neid vajaduse korral saaks hiljem kasutada kriminaalasjas tõenditena;
suhtlusportaalides lõpeta kiusaja tegevus – selleks teavita veebikeskkonna pidajat kiusaja tegevusest.

Enim levinud on sellised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes sinna üles halvustavat, ebaõiget, tihti ka ebatsensuurset informatsiooni või võetakse üle kiustava konto.

Mõlemal juhul fikseeri fakt. Selleks kopeeri eraldi dokumendiks konto andmed (kasutajanimi, loomise aeg/sisenemise aeg), konto juures olnud andmed (telefoninumber jms) ning konto juures olevad materjalid (tekstid, fotod, kuulutused jne).

Mida rohkem materjali sa liba konto muutmise kohta suudad salvestada, seda lihtsam on hiljem teha kindlaks teo toimepanijat.

Pärast materjalide salvestamist teavita sinu konto ebaseaduslikust kasutamisest kindlasti politseid.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet