Petuskeemid
Teema tutvustus
Tänapäeval kasutab internetti 5 miljardit inimest ning kõik nendest ei ole seal heade kavatsustega. Osad kelmid ja kuritegelikud grupid tegelevad teistelt interneti kasutajatelt andmete või raha välja petmisega. Näiteks 2023. aastal petsid kurjategijad Eesti inimestelt välja üle 8,3 miljoni euro ning politsei andmetel langes ohvriks 1143 inimest (loe artiklit politsei veebilehelt).
Levinumad petuskeemid 2023. aastal (PPA, 2024):
- petukõned (kelmid esitlesid ennast politseiniku, panga esindaja või muu asutuse töötajana – skeem on üles ehitatud hirmutamise peale – pangakontol oleva probleemi lahendamiseks tuleb reageerida või muidu jäädakse kontol olevast rahast ilma.
- Investeerimispettused (investeerimise ja kauplemise platvormid, kus lubatakse vähese ajaga suuri kasumeid. Tegelikkuses on see aga visuaalne pete ja inimesed jäävad oma investeeritud rahast ilma)
- Õngitsussõnumid (neid saadetakse tekstsõnumiga, vestlusakendes või e-kirjadega). Selles skeemis kaotati kõige enam raha detsembris, mil inimesed ootasid oma tellitud kaupa.
Oluline on olla erinevatest petuskeemides teadlik ja ettevaatlik oma andmete jagamisega.
Materjalid õpetajale
Videod
- Tagasi kooli e-loeng “Kas mina võin sattuda veebikelmi lõksu?” (M.Punak, 2024, PPA)
- “Meediapädevus – Mis on scamm ehk pettus?” (2023, Rahvusraamatukogu)
- Targalt internetis video lapsevanematele “Mu laps sattus petuskeemi ohvriks – mida teha?” (2025, Lastekaitse Liit)
Veebilehed
- Kelmuse tüübid, mis Eestis täna ringlevad (Politsei- ja Piirivalveameti veeb)
- Kuidas ennast kelmide eest kaitsta (Politsei- ja Piirivalveamet veeb)
- Pettuseinfo (näiteid erinevatest pettustest) (2023, Eesti Pangaliit)
