Ülevaade konverentsist “Minu jalajälg internetis”
12.02.2013
Autor: Madli Leikop
http://koolielu.ee/info/readnews/205256/targalt-internetis-konverents-keskendus-noortele-ja-sotsiaalmeediale
Nagu vanemad tuletavad lapsele meelde, et ole sõiduteed ületades ettevaatlik, tuleks ka internetisuhtluse turvareegleid noortele ikka ja jälle üle korrata. Teadmine on üks asi, reeglite rakendamine hoopis teine.
Projekti „Targalt internetis“ neljapäeval Tartus toimunud aastakonverents keskendus teemale, kuidas noored internetiavarustes oma õigusi ja kohustusi mõistavad ning kasutavad; missuguse jalajälje nad endast sinna jätavad. Kas nad tajuvad vastutust, mis kaasneb avaliku teabe jagamisega?
Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudi õppejõud Priit Hõbemägi andis alustuseks kuulajatele n-ö meediatausta: kuidas tehnoloogia mõjutab ajalehtede tegijaid ja lugejaid. Meedia sisu pole samasugune nagu näiteks põlvkond tagasi. Kuid noored ei loe seetõttu mitte vähem, vaid nad loevad teistmoodi: kiirelt pilku pealkirjadest üle libistades, graafikuid lugedes, sekka videoid käivitades, linkidel klõpsides. Interneti-keskkond lihtsalt nõuab teistmoodi lähenemist, infoküllus on tohutu. Samas mida rohkem infot noor saab, seda tolerantsem ta on.
Tartu Ülikooli meediauuringute vanemteadur Andra Siibak kõneles teemal „Nähtamatu auditoorium ja noorte privaatsusstrateegiad sotsiaalmeedias“. Ta tegi kokkuvõtte, et võrreldes sotsiaalmeedia algusajaga, kus noorele tundus, et ta on internetis ihuüksi ja keegi ei näe ega tea, mis ta seal ütleb või mis pilte üles riputab, on olukord tunduvalt paremaks muutunud. Noored hoolivad oma privaatsusest, aga strateegiad, mida nad kasutavad, ei pruugi olla parimad.
Riigi Infosüsteemide Ameti infoturbe ekspert Anto Veldre pani kuulajatele südamele, et internet ei pruugi alati olla tarkuse allikas. Vastupidi – sealt võib hulgi leida materjale, mis inimese ajutegevust pärsivad, mitte ei soodusta. Seega rohkem kriitilist suhtumist nii online-meedia kui sotsiaalvõrgustike puhul!
Tallinna Perekeskuse psühholoog Tiiu Meres tõi oma ettekandes välja, et küberkiusamise puhul nõuanded nagu „Räägi vanematega“, „Räägi sõpradega“, „Pöördu spetsialisti poole“ ei pruugi toimida. Keerulises olukorras on esimene reaktsioon see, et tegelikult ei oska mitte midagi teha ega kuhugi pöörduda, ja inimene tahab kõigepealt ikka ise toime tulla.
Ettekannetele järgnenud töötoad keskendusid e-õigustele ja kohustustele klassiruumis, probleemidesse sattunud lapse aitamisele ja noorte suhtlemisele/käitumisele veebis.
