Targalt internetis

Autor: Kadi Saar, lasteabi peaspetsialist, Sotsiaalkindlustusamet On selge, et ekraanid ja seadmed on tulnud, et jääda – nii täiskasvanute kui ka laste ja noorte eludes. Ekraaniaeg avaldab aga mõju meie ajule, eriliselt vastuvõtlik on suurele stimulatsioonile just lapse alles arenev aju. Mil moel ennetada olukorra eskaleerumist ja nutisõltuvuse tekkimist? Kuidas lastele turvaliselt piire seada? Aastal…

Autor: Triin Noorkõiv, Clanbeati partner Viimased aastad on vaimse tervise ja heaolu teemade vaates olnud murrangulised. Oleme ühiskonnas avatumad neist rääkima ning sellega koos on saanud hakata kasvama ka meie teadmised ja oskused, et iseend ja teisi paremini märgata, mõista ja toetada. Kõik see kehtib ka koolikeskkondade kohta. Vaimse tervise ja heaolu väljakutseid on meil…

Autor: Elo Võrk, Telia Eesti toetustegevuste juht Katrin Tiidenberg lükkab Eesti Inimarengu aruandes 2023 ümber laialt levinud arusaama, et digitehnoloogia põhjustab lastele ja noortele vaimse tervise probleeme: „Ehkki on palju väiteid, et laste ja noorte vaimne tervis on digitehnoloogiate tõttu aina halvemas seisukorras, ei toeta teadusuuringud selliseid üldistusi. /…/Tulemustele, et sotsiaalmeediakasutust ei saa seostada depressiivsusega,…

Autor: Birgy Lorenz, Tallinna Tehnikaülikooli küberturvalisuse vanemteadur aastal viidi läbi kolm küberturvalisuse testimist: KüberNööpõel (1.-6. klassile), KüberPähkel (4.-9. klassile), KüberPuuring (7.-12. klassile ja kutsekoolidele). KüberNööpnõel sisaldab nuputamisülesandeid ja arvutamist erinevates tehnikat puudutavates ülesannetes. Testis osales 4136 vastajat 179 koolist. KüberPähkli abiga vaadeldakse, kuidas selles vanuses õpilased lahendavaid erinevaid digitaalset turvalisust puudutavad olukordi, milline on nende…

Autor: Maarja Punak Chat-GPT on tulnud, et siia jääda. Segadusse võib see ajada vaid vanavanemaid, kes peavad kummaliseks lugusid, kuidas lapselapsed on leidnud arvutis endale vestluskaaslaseks kellegi, keda tegelikult ei ole olemas. Varsti ei pane taoline suhtlus enam kedagi imestama. Kui seda veel veidi treenida, muutub chat-GPT nii vaimse tervise kui ka seadusalaste küsimuste osas…

Autor: Merit Korbe, sotsiaalkindlustusameti lastemaja teenuse juht Sotsiaalkindlustusameti lastemajadesse jõuavad seksuaalselt väärkoheldud, selle kahtluse või kahjustava seksuaalkäitumisega lapsed. Kahjustava seksuaalkäitumise alla kuuluvad näiteks enesepaljastamine, intiimsete kehaosade ebasobiv katsumine, endast alasti fotode ja videote saatmine, aga ka raskemad kahjustava seksuaalkäitumise juhud, kui tegu on teisi kahjustavate vägivalda sisaldavate seksuaaltegudega. Laste sotsiaalset ja seksuaalset käitumist mõjutavad mitmed…

Autor:Madli Leikop, ajakirjanik Kaameraid ja videote tegemist kasutatakse õppetöös palju. Tööd laetakse näiteks Youtube´i. Distantsõppe ajal polnud haruldane, et kaamerasilm näitas ka õpilase kodust elu-olu. Või siis on koolis üleval turvakaamera ning on reeglid, kes tohib salvestisi näha ja millal. Aga vahel reegleid ei ole. Need näited on seotud meie igapäevase digitaalse heaoluga (vt veebilehte…

Autorid: Inger Klesment ja Gretel Juhansoo Kogu artikkel: https://becid.eu/et/kuidas-tulla-toime-tundlike-teemade-ja-valeinfoga-klassiruumis/  27. novembril toimunud veebiseminaril “Tundlikud teemad ja valeinfo klassiruumis” arutlesid ekspertide juhtimisel ligi sada õpetajat, kuidas kriisidest tuleneva valeinfo, šokeerivate visuaalide ja tundlike teemadega klassiruumis toime tulla. Vestlust juhtisid Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel, politseikapten ja PPA sotsiaalmeedia kommunikatsioonispetsialist Maarja Punak ning Peaasi.ee vaimse tervise…

Autor: Birgy Lorenz, Tallinna Tehnikaülikooli küberturvalisuse vanemteadur Digitaalne heaolu viitab sellele, kuidas inimesed suudavad digitaaltehnoloogiate kasutamist oma elus tasakaalustada, säilitades samal ajal oma vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu. See kontseptsioon on eriti oluline tänapäeva ühiskonnas, kus tehnoloogia mängib igapäevaelus väga suurt rolli. Eesti lapsed on digiseadmete meelelahutuseks kasutamises PISA 2022 alusel kõikidest riikidest maailmas esimesel…

Juba aastaid tagasi juhtis Informatics Europe tähelepanu infotehnoloogia professionaalsele arengule, mis hõlmab noori juba varajases staadiumis. Nenditakse, et IT valdkonnas on liiga madal mõlemast soost inimeste tasakaalustatud juurdekasv, et olla Baltikumis ja EL-is jätkusuutlik. Talendifondi osaks saamine on raske – õpilased peavad õppima ja ennast ise arendama, jätkusuutlikku koolitust pakutakse vähe ning algatusi, mis kõigini…