Lapsed ja digitaalsed lõksud: Kuidas petturid noorte usaldust kuritarvitavad
02.04.2025
Autor: Jana Frolova-Alferjev, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri teabebüroo veebikogukonna grupijuht
Lugupeetud lapsevanemad, õpetajad ja noored internetikasutajad!
Kaasaegne maailm pakub lastele ja noortele piiramatuid võimalusi õppimiseks, suhtlemiseks ja meelelahutuseks. Kuid kahjuks varjuvad selle särava veebiilma nurkades ka ohtlikud varjud – petturid, kes otsivad just noorte usaldust ja teadmatust ära kasutades kerget saaki. Just lapsed oma loomuliku usalduse ja internetimaailma ohtude vähesema tundmise tõttu on kergeks sihtmärgiks küberkurjategijatele.
Politsei pidev teavitustöö ja veebipolitsei poole pöördumiste hulk kinnitab, et lapsed on erinevate pettusskeemide sihtmärgiks. Seega veebipolitsei soovib jagada teiega olulist infot, et saaksime üheskoos oma lapsi paremini kaitsta.
Millega lapsed veebis petturite küüsi langevad?
Veebipolitsei saab kahjuks üha sagedamini teateid juhtumitest, kus lapsed on langenud erinevate pettusskeemide ohvriks. Mõned levinumad näited hõlmavad:
- “Tasuta asjad” ja “lihtne raha”: Petturid võivad sotsiaalmeedias või mängukeskkondades lubada tasuta mängusisusid, haruldasi esemeid või isegi raha, kui laps jagab oma konto andmeid või klikib kahtlastel linkidel. Tihti lõpeb see konto kaotuse või pahavara sattumisega seadmesse.
- Sõbrakutsete taga peituvad võõrad: Lapsed on usaldavamad ja võivad kergesti vastu võtta sõbrakutseid tundmatutelt. Need “sõbrad” võivad hiljem hakata manipuleerima, küsima isiklikku infot või raha.
- Võltsitud võistlused ja loosimised: Lapsi meelitatakse osalema võistlustel, kus peaauhinnaks on ahvatlevad preemiad. Osalemiseks palutakse jagada isiklikke andmeid või kutsuda sõpru, sageli on tegemist andmepüüdmise või püramiidskeemidega.
- “Abi paluvad sugulased”: Kuigi see skeem on laiemalt levinud täiskasvanute seas, on ka juhtumeid, kus petturid võtavad interneti kaudu ühendust lastega, teeseldes hädas olevat sugulast või sõpra, kes vajab kiiresti raha. Nuttev hääl telefonis või veebis võib olla manipuleeriv võte.
- Ähvardused mängukontode sulgemisega: Hiljuti on märgata kurba trendi, kus alaealistelt pressitakse välja väiksemaid summasid (näiteks 5 eurot) ähvardusega sulgeda nende kontod populaarsetes mängukeskkondades. Hirm oma virtuaalsest varast ilma jääda paneb lapsed sageli maksma.
Jana Frolova-Alferjev: „Minu enda kogemus näitab, et noored võivad langeda armupettuste ohvriks, kus internetituttavaks osutub manipuleerija, kes esmalt võidab nooruki usalduse, võib-olla saadab temaga intiimseid pilte vahetades, ja seejärel hakkab ähvarduste abil raha välja pressima. Need juhud saavad tihti alguse juhuslikest tutvustest sotsiaalmeedia platvormidel“
Anna-Liisa Kreitsman:“ Samuti on olnud telefonikelmuste katseid laste suunal, kus püütakse autoriteetse isiku (näiteks politsei või panga esindaja) maski all saada ligipääsu lapse või tema vanemate pangakontodele. Õnneks on lapsed ise tihti piisavalt teadlikud olnud, et mitte langeda ohvriks, kuid katsed on murettekitavad“
Getter Kamenski: „Üha enam tuleb esile juhtumeid, mis on seotud mängukeskkondadega. Lapsi võidakse meelitada ostma või müüma mängusisusid (“skine”) ebaausatel platvormidel või tundmatute isikutega. Tihti juhtub, et raha kantakse üle, aga lubatud mängusisuseni ei jõuta. Lisaks olen märganud murettekitavat trendi, kus alaealistelt pressitakse välja väiksemaid summasid (ca 5 eurot) ähvardusega sulgeda nende kontod populaarsetes mängukeskkondades. Kuna summa tundub esialgu väike, maksavad noored sageli hirmust oma virtuaalsest “varast” ilma jääda, teadmata, et see võib olla osa suuremast väljapressimisskeemist“
Mida saavad lapsevanemad teha?
- Rääkige avatult: Oluline on luua kodus avatud ja usalduslik õhkkond, kus lapsed julgevad rääkida oma veebikogemustest ja kahtlustest.
- Õpetage kriitilist mõtlemist: Selgitage lastele, et kõik, mis veebis särav ja ahvatlev tundub, ei pruugi olla tõsi. Õpetage neid kahtlema tundmatutes pakkumistes ja sõbrakutsedes.
- Seadistage privaatsusseaded: Vaadake koos lapsega üle sotsiaalmeedia ja mängukeskkondade privaatsusseaded, piirake võõraste ligipääsu lapse kontole.
- Ärge jagage isiklikku infot: Korrutage üle, et kunagi ei tohi tundmatutele jagada paroole, pangakaardi andmeid, kodust aadressi või teisi isiklikke andmeid.
- Suhelge lapsega tema lemmik veebikeskkondades: Olge kursis sellega, kus teie laps aega veedab ja kellega ta suhtleb.
- Mängukeskkonna ohud: Rääkige lastega virtuaalse kauba ostmise ja müümise riskidest ning hoiatage neid tundmatute “kaupmeeste” eest.
- Kaheastmeline autentimine: Kui võimalik, seadistage lapse olulistel kontodel kaheastmeline autentimine.
- Teavitage politseid: Kui laps on langenud pettuse ohvriks, on oluline sellest teavitada politseid. Iga teade aitab meil saada paremat ülevaadet olukorrast ja pettureid tabada.
Lõpetuseks
Laste turvalisus veebis on meie ühine vastutus. Olles teadlikud ohtudest ja rääkides neist avatult, saame aidata oma lastel vältida petturite lõkse ja nautida interneti pakutavaid võimalusi turvaliselt. Olge valvsad ja jagage seda olulist infot ka teiste lapsevanematega!
Kui olete langenud pettuse ohvriks või soovite teatada kahtlasest tegevusest veebis, võtke ühendust veebipolitseiga https://www.politsei.ee/et/veebipolitseinikud.
