Tehisintellekti tööriistad: noorte elu kujundamine väljakutsete keskel
15.02.2025
Autor: Maia Lust, IT-didaktikakeskuse spetsialist, Tallinna Tehnikaülikool
Tehisintellekt (AI) on üha enam tungimas meie igapäevaelu erinevatesse valdkondadesse, kujundades noorte kogemusi. Hariduse rikastamisest loovuse edendamiseni on AI-tööriistad kahe teraga mõõk, pakkudes hämmastavaid võimalusi, kuid tuues esile ka märkimisväärseid piiranguid.
Üks AI põnevamaid võimalusi hariduses on selle võime kohandada õpikogemusi õpilaste individuaalsetele vajadustele vastavaks. Traditsioonilised klassiruumid järgivad sageli jäika struktuuri, mis ei pruugi vastata iga õppija vajadustele. AI-põhised platvormid suudavad aga kohanduda iga õpilase ainulaadsete oskuste ja tempoga. Haridusekspert Rose Luckin märgib, et “AI-l on potentsiaal isikupärastada haridust ja parandada õpitulemusi” (Luckin jt, 2016). See võimaldab õpilastel omandada keerulisi aineid tõhusamalt ja enesekindlamalt.
Kuid haridus pole ainus valdkond, kus AI on muutnud noorte elu. Veel üks oluline valdkond, kus AI mängib olulist rolli, on loovus. Rakendused, mis kasutavad AI-d muusika, graafilise disaini ja kirjutamise vallas, aitavad noortel loojatel avastada uusi kunstilisi võimalusi. Uuringud näitavad, et “AI-põhised tööriistad võivad suurendada loovust, pakkudes uusi viise kunstiliste ja muusikaliste ettevõtmiste uurimiseks” (McCormack jt, 2019). Sellised uuendused julgustavad kujutlusvõimet ja eksperimenteerimist, andes noortele võimaluse väljendada end viisidel, mida varem polnud ette kujutatud. Loovate oskuste kõrval on AI oluline ka praktilisemates aspektides, näiteks noorte karjäärivõimaluste avastamisel.
Üha konkurentsitihedamal tööturul saavad AI-tööriistad aidata noortel uurida oma karjäärivõimalusi. Isiklike oskuste ja huvide analüüsimise abil võivad need platvormid anda ülevaate potentsiaalsetest ametitest. Uuringud näitavad, et “AI suudab analüüsida tööturu suundumused ja viia isiklikud oskused vastavusse karjäärivõimalustega, aidates noortel teha teadlikke otsuseid” (Baker & Inventado, 2014). Selline juhendamine on kriitilise tähtsusega, aidates noortel orienteeruda ebakindlas tulevikus. Lisaks karjäärivõimaluste analüüsile võib AI aidata noortel arendada oskusi, mis on olulised probleemide lahendamisel ja kriitilises mõtlemises.
AI-tööriistadel on oluline roll ka õpilaste probleemilahendusoskuste parandamisel. AI-toega uurimistööriistad võimaldavad noortel kiiresti juurdepääsu teabele, aidates neil tõhusamalt probleeme lahendada. Haridusanalüütikud väidavad, et “AI võib aidata õpilastel arendada kriitilist mõtlemist, pakkudes kaasahaaravaid ja interaktiivseid probleemilahenduskeskkondi” (Wiggins & McTighe, 2005). Need võimed toetavad tõhusamat õppeprotsessi ja julgustavad õpilasi kriitiliselt mõtlema. Kuid AI ei mõjuta ainult individuaalseid oskusi ja teadmisi; see on samuti oluline noorte sotsiaalsete sidemete kujundamisel.
Tänapäeva digiajastul on sotsiaalsed suhted tähtsamad kui kunagi varem. AI võib hõlbustada ühendusi noorte vahel, kellel on ühised huvid, luues kogukondi, mida muidu ei pruugi eksisteerida. Nii näiteks, “AI-põhised platvormid võivad edendada kaasatust ja koostööd,” märgivad sotsiaalteadlased (Chen, L.,et al (2020) enda artiklis “Artificial Intelligence in Education: A Review” kus nad arutavad selle üle, kuidas tehisintellekt (AI) võib edendada koostööd hariduses. Seal tuuakse esile, et AI-põhised koostööl põhinevad õpikeskkonnad võivad hõlbustada rühma interaktsioone, edendada teadmiste jagamist ja toetada õpilaste kriitilise mõtlemise oskuste arengut. Lisaks võivad tehisintellekti tööriistad aidata moodustada tõhusaid õpilasgruppe, analüüsides individuaalseid tugevusi ja nõrkusi, optimeerides seeläbi koostööpõhiseid õpikogemusi. Need tähelepanekud rõhutavad AI potentsiaali soodustada koostööd ja parandada haridustulemusi. Noorte ühendamine üle geograafiliste piiride aitab luua ühtekuuluvust ja ühist eesmärki.
Kuigi AI võimalused on tohutud, ei saa tähelepanuta jätta selle tehnoloogia varjukülgi. Tehnoloogiale liigne tuginemine kujutab endast märkimisväärset riski. Autor Nicholas Carr hoiatab, et “kasvav sõltuvus AI-st võib pärssida kriitilise mõtlemise ja analüütiliste oskuste arengut” (Carr, 2010). See sõltuvus võib viia selleni, et õpilased valivad automatiseeritud lahendused, selle asemel et süveneda põhjalikumasse analüüsi ja probleemide lahendamisse.
Privaatsuse küsimused on samuti olulised. Noored kasutajad jagavad sageli isiklikke andmeid, mõistmata täielikult tagajärgi. Meediaekspert Sonia Livingstone märgib, et “noored ei pruugi täielikult mõista oma andmete jagamise tagajärgi, muutes nad haavatavaks privaatsusprobleemide suhtes” (Livingstone jt, 2015).
Lisaks võib digitaalne lõhe piirata nende tehnoloogiate kättesaadavust mõnedele noortele, luues võimaluste ebavõrdsust. “Sotsiaalmajanduslikud tegurid võivad luua digitaalse lõhe, kus tehnoloogiale juurdepääs on mõnedele noortele piiratud,” märgib teadlane Mark Warschauer (2011).
AI-ga genereeritud sisu levitamine võib viia väärinfo levikuni. Hiljutine uuring näitab, et “AI-süsteemid võivad tahtmatult toota kallutatud või eksitavat teavet, raskendades kasutajate suutlikkust eristada usaldusväärseid allikaid” (O’Neil, 2016). Noored peavad arendama kriitilise hindamise oskusi, et tõhusalt navigeerida digimaastikul.
Lõpuks tekitavad mured töökohtade kaotamise pärast automatiseerimise tõttu varju töö tulevikule. AI tõus on toonud kaasa hirmu töökindluse pärast. Teadlased Arntz, Gregory ja Zierahn väidavad, et “automatiseerimise tõus tekitab küsimusi töökindluse ja töö tuleviku kohta, põhjustades noorte töötajate seas ärevust” (Arntz jt, 2016).
Tehisaru hariduses: Rollimäng, mis avardab teadmisi tehisintellekti kohta
Tehisintellekti integreerimine haridusse on viimas kaasa aruteludeni selle kasutamise eetiliste ja praktiliste aspektide üle. Üks uuenduslik algatus, mis aitab noortel ja haridustöötajatel selle teema sügavust mõista, on rollimäng “Tehisaru hariduses”. Selle mängu loojad, Maia Lust ja Birgy Lorenz, on suunanud oma töö gümnaasiumiõpilastele (10.–12. klass) ja kõrgkooli üliõpilastele, kuid see on mõeldud ka õpetajatele ja haridusjuhtidele. Mäng kutsub osalejaid võtma erinevaid rolle ja arutlema tehisintellekti rakendamise võimaluste, väljakutsete ning mõjude üle hariduskeskkonnas. See võimaldab osalejatel mitte ainult teemat paremini mõista, vaid ka arendada kriitilist mõtlemist, empaatiat ja koostööoskusi.
“Tehisaru hariduses“ esitab osalejatele küsimusi, mis puudutavad AI eetikaküsimusi, andmekaitset ja hariduse personaliseerimist. Mäng paneb mõtlema, kuidas tasakaalustada tehnoloogia eeliseid ja ohte, valmistades noori ette tulevikuks, kus AI on lahutamatu osa igapäevaelust. Sellised interaktiivsed õppemeetodid on hädavajalikud, et kasvatada teadlikkust ja anda oskusi, mida noored vajavad, et AI-d vastutustundlikult ja tõhusalt kasutada. “Tehisaru hariduses” on suurepärane näide sellest, kuidas mänguline lähenemine võib luua ruumi tõsisteks ja sisukateks aruteludeks. Eelmisel aastal viidi mäng läbi nii õpetajate kogunemistel kui ka gümnaasiumiõpilaste seas, pakkudes mõlemale sihtrühmale võimalust süvitsi arutada tehisintellekti rakendamise võimalusi hariduses. Mäng andis nii õpetajatele kui ka õpilastele võimaluse analüüsida tehisintellekti kasutamise võimalusi ja piiranguid, aidates kujundada teadlikumat ja läbimõeldumat suhtumist sellesse tehnoloogiasse.
Kasutatud allikad:
Luckin, R., Koedinger, K. R., & Gugerty, L. (2016). *Intelligence Unleashed: An Argument for AI in Education*. Pearson.
McCormack, J., Gifford, T., & Hutchings, P. (2019, April). Autonomy, authenticity, authorship and intention in computer generated art. In International conference on computational intelligence in music, sound, art and design (part of EvoStar) (pp. 35-50). Cham: Springer International Publishing.
Baker, R. S. J. D., & Inventado, P. S. (2014). *Educational Data Mining and Learning Analytics*. In C. H. Lee et al. (Eds.), Handbook of Educational Data Mining (pp. 1-16). CRC Press.
Wiggins, G., & McTighe, J. (2005). *Understanding by Design*. ASCD.
Chen, L., Chen, P., & Lin, Z. (2020). Artificial intelligence in education: A review. Ieee Access, 8, 75264-75278.
Carr, N. (2010). *The Shallows: What the Internet Is Doing to Our Brains*. W. W. Norton & Company.
Livingstone, S., & Third, A. (2015). *Children and the Internet: Great Expectations, Challenging Realities*. Childhood.
Warschauer, M. (2011). *Learning in the Cloud: How (and Why) to Transform Schools with Digital Technologies*. Dutton.
O’Neill, C. (2016). *Weapons of Math Destruction: How Big Data Increases Inequality and Threatens Democracy*. Crown Publishing Group.
Arntz, M., Gregory, T., & Zierahn, U. (2016). *The Risk of Automation for Jobs in OECD Countries: A Comparative Analysis*. OECD Social, Employment and Migration Working Papers, No. 189, OECD Publishing.
