Sotsiaalmeedia kui usaldusliku suhte toetaja
13.02.2025
Autor: Maarja Punak, Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonibüroo politseikapten
Viimase aastaga ei ole mobiiltelefonide ja sotsiaalmeediaga muutunud midagi drastiliselt. Uusi mudeleid tuleb pidevalt välja, Facebook on veel alles ja TikTok aina kasvab. Ka lastevanemate mured ja küsimused seoses sotsiaalmeediaga on jäänud laias laastus samaks. Küll aga on toodud välja õige tähelepanek: kui suurim soovitus lapsevanemale on see, et lapsega tuleb palju rääkida, et temaga luua usalduslikku suhet, siis sellest pole alati abi. Eriti siis, kui lapse teismeliseks saades kogu eelnev pingutus tundub minevat vetsupotist täie hooga alla.
Seega otsustasin panna kirja viis nippi, mis aitaksid suuri ämbreid vältida ning toetaksid usaldusliku suhte loomist ka siis, kui see näib võimatu.
1. Pere vestlusgrupp aitab näidata, et igaüks kuulub kuskile. Noored otsivad kohta, valdkonda ja oma inimesi ning see on sotsiaalse arengu üks suur osa. Jah, nad leiavad palju põnevamaid koosluseid kui vanaema-vanaisaga koos ühes grupis olemine, kuid need kooslused võivad vahetuda või üldse jääda leidmata. Isegi siis, kui noor grupis sõna ei võta, ta näeb, kuidas teised pilte, nalju ja mõtteid jagavad, vanaisa pöidlamärke iga vestluse lõpus, seda, kuidas perekonnas üksteist (loodetavasti) toetatakse, milliseid ühiseid plaane ja kokkuleppeid tehakse. Ta teab, et ka temaga arvestatakse.
2. Ühisvaatamine aitab mõista last mõjutavat maailma. Iga teismelise vanem võiks võibolla teada, kes on krispoiss, aga see kõik lõpuks sõltub ju konkreetsest noorest. Keda iganes tema jälgib, võtke koos aega ja vaadake kasvõi korra nädalas ühiselt tema jagatud sisu. Soovitav on teha filmiõhtuid ja lasta noorel valida seriaale või filme, mis just teda huvitavad. See aitab leida ühiseid teemasid ja võimaldab arutelusid.
3. Privaatsuse pakkumine ja õpetamine loob aluse teiste suhete loomisele. Laps ei ole kodu vang, kuigi teatud piirangud tuleb siiski lapsevanemal seada ja lapsega kokku leppida. Lapsele ei tohi tulla üllatusena, et lapsevanem saab vaadata tema telefoni asukohta ja ta peab saama olla kindel, et vanem tema vestlusi teiste noortega ei loe. Samas aitab see arutelu rääkida ootustest noore esimesele suhtele ja selgitada, miks on ohu märkideks näiteks teise noore soov pidevalt teada, kus teine asub, paroolide jagamine (suhtes olles pole ju saladusi), nõue saata endast alastipilti, keeld kellegi konkreetsega suhelda jne.
4. Kokkulepped tehes on hea kuulata ka laste soove vanemate osas. Lapsed on peegeldanud, et nende vanemad on ise kogu aeg nina telefonis. Ehk on viimane aeg nendesse kokkulepetesse ise enda osa sisse panna. Proovige ise pidada magusadieeti, kui ümberringi kõik pugivad komme – see pole kellelegi kerge! Hea kokkulepe on ka selline, et kui peres keegi tahab postitada pilti, millel on teisi näha, siis üksteiselt küsitakse eelnevalt luba ja miks mitte nõu, milline pilt oleks parim. Veel põnevam, kui terve perega tehakse midagi, olgu selleks põnev klipp matkamisest, koos kokkamisest või mida iganes pere ette võtab. Kui noor on sotsiaalmeediaga seoses mure, siis tal on lihtsam vanemaga sellest rääkida, sest sotsiaalmeedia on kodus üks tavalistest teemadest.
5. Laps peab teadma, et mis iganes olukorras ta on, siis vanem on tema jaoks olemas. Üha enam on kuulda, kuidas lepitakse kokku salasõna, mille noor saab vanemale saata, kui soovib, et ta ilma küsimusi esitamata tuleks lapsele järele. Olgu see olukorras, kus ta ei tunne end turvaliselt või vajab abi suuri emotsioone tekitavast olukorrast eemaldumiseks (näiteks tüli parima sõbraga) – kui eelnevalt on kokku lepitud, et vanem tuleb vajadusel järele ja rääkimine jääb hommikusse, siis tuleb sellest ka kinni hoida.
Iga pere on unikaalne ja pole ideaalset lahendust, kuidas last toetada ja teha nii, et ta ei satuks ei päriselus ega sotsiaalmeedias ohtlikkesse olukordadesse. Alati saab mõelda sellele, et millest tundsid puudust sina lapsena ja küsida, mida sinu lapsed vajavad sinult.
Foto: Freepik.com
