Appi, mu laps tegi endale sotsiaalmeediakonto
11.02.2025
Autor: Inger Klesment, Digimentorite projektijuht (Tartu Ülikool)
Turvalise interneti päeva eel viisime koos Lastekaitse Liiduga noorte seas läbi sotsiaalmeediaplatvormide kasutamist puudutava küsimustiku, kus palusime mõtteis rännata suhtlusvõrgustike kasutusaja algusesse ning kirjeldada, miks nad sotsiaalmeediasse kontod tegid ja mida oma kogemusest praegustele lastele ning vanematele soovitaksid.
Miks ja millise sotsiaalmeediarakendustega lapsed liituvad?
Küsimustikule vastanud 193 noore vastustest selgus, et nad alustasid YouTube kasutamist 6–10-aastaselt, mõned ka juba 4-aastaselt. Umbes 8–10-aastaselt avati TikToki konto ja ligikaudu samas vanuses, 8–12-aastaselt, liituti Facebookiga ning alustati sõpradega suhtlemist Messengeri rakenduse kaudu. Snapchatti jõudsid küsitlusele vastanud noored 9–12-aastaselt ja Instagrami 10–11-aastaselt.
Kõige sagedasem põhjus sotsiaalmeediasse konto tegemiseks oli kuuluvusvajadus ja soov sõprade ning pereliikmetega suhelda. Samuti mainisid vastajad, et nad ei tahtnud lapsena teistest maha jääda ning huvi uute rakenduste ja sealsete võimaluste (nt filtrite) vastu oli väga suur. Siiski tegid mõned lapsed ainult sellepärast konto, et neid kiusati koolis ja sotsiaalmeedia võimaldas leida uusi sõpru. Samuti toodi välja, et linnast väljas elades polnud teistmoodi võimalik eakaaslastega suhelda.
Miks noored sotsiaalmeediasse jäid?
Sotsiaalmeedia positiivsetest omadustest rääkides tõid vastajad välja, et nad ei pea uue info hankimiseks ning suhtlemiseks sotsiaalmeedias üldse pingutama. Kõik keskkonnad on intuitiivselt kasutatavad ja paari klõpsuga saab nii motivatsiooni, inspiratsiooni, uudiseid, meelelahutust kui sõpradega rääkida. “Mulle meeldib, et sotsiaalmeedias saab aega kulutada. Näiteks kui pead 20 minutit bussi ootama, siis avad TikToki ja see 20 minutit nagu lendab,” ütles üks vastaja. Noored tõid välja, et neile meeldib oma elust hetki (spetsiifiliselt snappe) ja asukohta jagada, sest see on vahetevahel täpsem kui Google Maps. Mõned vastajad ütlesid, et nad on sotsiaalmeediast saanud nii uusi tuttavaid, teadmisi kui võimaluse suhelda omas tempos, mis pole sama väsitav kui päriselus rääkimine.
Sotsiaalmeedia negatiivsed aspektid
Noorte sõnul on sotsiaalmeediaplatvormid aastate jooksul palju muutunud ning nad oskavad välja tuua väga palju erinevaid riske, alustades suurest ajakulust, sest ainult meeldivat sisu kuvavad algoritmid võivad tekitada tunde, et platvormi on pea võimatu sulgeda.
Lisaks ei meeldi noortele reklaamid, mis katkestavad kasutajakogemuse ja üleüldiselt on sotsiaalmeedia noorte kasutajate arvates muutunud turuplatsiks, kus enamik postitusi on reklaami- või promosisu. Vastajad teavad, et ka nende andmed on kaup ning tunnevad muret, et neid nii ohtralt kogutakse.
Vastajad on tähele pannud, et sotsiaalmeedias liigub palju valeinfot, võltskontosid, pettureid ja perverte. “Olen kuulnud sõprade lugusid sellest, kuidas neile on sotsiaalmeedia kaudu saadetud soovimatuid alastusi. Kuigi konto tegemiseks peab olema 13 või vanem, siis tegelikkuses pole üldse keeruline nooremal lapsel kontot omada, mis muudab selle kõik minu arvates veelgi häirivamaks,” ütles üks küsitlusele vastanud noor.
Veel ei meeldi noortele, et sotsiaalmeedias püüavad kasutajad üksteise võidu nii endale kui teistele seada ebarealistlikke ootusi elule, suhetele ja kehadele. Sellega seotult leiavad noored, et sotsiaalmeedias on palju solvavaid, vaenu õhutavaid kommentaare ja nõrgemas positsioonis inimeste ära kasutamist (näiteks võõrad saavad väga kergelt petmiseks ühendust võtta).
Tehisintellekti tulekuga on sotsiaalmeediasse ilmunud palju madala kvaliteediga, igavat või isegi ohtlikku sisu, mis jõuab ka väga väikeste lasteni. Noored tõid välja, et neid peletavad rämpspostitustega üleujutatud ja halva algoritmiga sotsiaalmeediaplatvormid, kust on keeruline välja sõeluda asjalikku ja inspireerivat sisu.
Soovitused lapsevanematele
Noored pidasid sotsiaalmeediakasutusega seotud ennetustegevustest kõige mõjusamaks vanemlikku juhendamist. Korduvalt toodi välja, et vanemad oleksid võinud õigel ajal sotsiaalmeedia funktsioonidest, riskidest ja digitaalsest jalajäljest rääkida ning kehtestada lapsega koos paika pandud piirangud.
Mitmed vastajad kahetsesid, et liiga noorena sotsiaalmeediakonto tegid ning leidsid, et 13+ vanusepiirangul on siiski põhjus ja platovormid võiksid kasutajate reaalset vanust paremini kontrollida. Lapsena suhtlusvõrgustikega liitumine mõjutas mõne vastaja tunnetuse kohaselt tema enesehinnangut ja vaimset tervist üldiselt.
Kui vanemad lubavad sotsiaalmeedias toimetada, siis võiks noorte sõnul lastele kõiki funktsioone tutvustada, sh seda, kuidas sõbralisti inimesi lisada ja neid sealt kustutada, sest mitmed lapsena kogetud probleemid tulenesid liiga suureks paisunud suhtlusvõrgustikest. “Vanemad mehed kirjutasid Snapchatis juba 10-aastaselt, arvasin, et see on äge tähelepanu, aga see rikkus nii mõndagi ära,” kirjeldas üks vastanu ning teine lisas: “Kunagi võtsin suvalisi inimesi Snapchatis sõbraks vastu, et streake teha, aga siis kirjutasid paljud vanemad poisid, tahtes paljastavaid pilte. Neid ma küll kunagi ei saatnud, aga olukord oli ebameeldiv ja veel nii noores eas väga ohtlik.”
Lisaks tekkis noortel platvormide disainist tulenevalt mitmeid probleeme. Näiteks julgustab noorte sõnul Snapchat liiga lihtsalt videoid ja fotosid jagama. “Snapchati quick add funktsioon poleks pidanud olemas olema,” ütles üks noor, millele lisas teine: “Need postitusnupud võiks olla teises kohas, et kogemata midagi ei avaldaks.” Niisiis võib lapsevanematele tunduda, et sotsiaalmeediaplatvormid on noorte jaoks lausa intuitiivselt kasutatavad, ent lapsed siiski ei pruugi inglise keelest piisavalt hästi aru saada ega oma tegude tagajärgi mõista.
Oleme Digimentorite lehele koondanud lihtsad ja vähest pingutust vajavad kodused tegevused, mille abil 5-13aastaste lastega internetiturvalisusest rääkida. Vaata lähemalt: https://meedia.ut.ee/koju/.
