Lastemaja üks sihtrühmadest on kahjustava seksuaalkäitumisega lapsed. Mida see tähendab?

08.02.2024

Autor: Merit Korbe, sotsiaalkindlustusameti lastemaja teenuse juht

Sotsiaalkindlustusameti lastemajadesse jõuavad seksuaalselt väärkoheldud, selle kahtluse või kahjustava seksuaalkäitumisega lapsed. Kahjustava seksuaalkäitumise alla kuuluvad näiteks enesepaljastamine, intiimsete kehaosade ebasobiv katsumine, endast alasti fotode ja videote saatmine, aga ka raskemad kahjustava seksuaalkäitumise juhud, kui tegu on teisi kahjustavate vägivalda sisaldavate seksuaaltegudega.

Laste sotsiaalset ja seksuaalset käitumist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks lapsepõlve kogemused, traumad, õpiraskused, arenguprobleemid, täiskasvanute käitumismustrid ja paljud teised asjaolud.

Millest võib olla tingitud see, et lapsed käituvad nii?

Suur osa lapsi ja noori, kelle seksuaalkäitumine on probleemne või kahjustav, on ise olnud väärkohtlemise ohvrid. Seetõttu on tähtis ära tunda probleemse seksuaalkäitumise ja väärkohtlemise sümptomeid ning esimesel võimalusel sekkuda.

Kui lapsel on ennast või teisi kahjustav seksuaalkäitumine, siis sellel võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid, seetõttu on väga oluline, et lapse käitumise põhjuste hindamine oleks põhjalik ning arvestaks laiemalt lapse heaolu erinevates eluvaldkondades. Lapse murettekitava seksuaalkäitumise hindamisel on oluline kasutada tõenduspõhiseid hindamisvahendeid, mis aitavad mõista, kas lapse käitumine on eakohane, sobimatu, problemaatiline või vägivaldne. Analüüsides kõiki asjaolusid, on oluline mõista lapse vajadusi, mis põhjustab lapse sobimatut seksuaalkäitumist ning kuidas saab last aidata nii, et tema seksuaalne areng oleks toetatud ja turvaline.

Lastemaja spetsialistile on abiks erinevad hindamisvahendid, sh valgusfoori põhimõttel toimiv murebaromeeter ja Sensoa lipusüsteem. Hindamisvahendid aitavad eristada ea-ja arengukohast ning last ennast ja teisi kahjustavat seksuaalkäitumist ning otsustada, millal sekkuda. Sensoa lipusüsteem on mõeldud laste ja noortega töötavatele erinevate valdkondade spetsialistidele, et hinnata, kas laste või noorte seksuaalkäitumine on loomulik, sobimatu või lubamatu. Lipusüsteemi eesmärk on toetada laste ja noorte loomulikku ja turvalist seksuaalset arengut ja ennetada seksuaalvägivalda. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava TAT-i „Laste ja perede toetamine“ tegevuse „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine^[1]“ raames on lastemaja tõlkinud eesti keelde ja kohandanud kahjustava seksuaalkäitumisega laste ja noorte abivajaduse hindamiseks mõeldud hindamisvahendid AIM, AIM3 ja Profesor, mis aitavad lastemajal koostöös võrgustikuga leida antud sihtrühmale sobivaid sekkumisi.

Kui suur probleem see tegelikult on?

2022.aastal oli ligi veerand lastemaja pöördumistest seotud lapse kahjustava seksuaalkäitumisega. Kokku oli pöördumisi 150, millest 51% oli seotud poiste ning 49% tüdrukutega. Keskmine vanus nii poistel kui tüdrukutel oli 11 aastat. Noorim poiss oli nelja-aastane ja tüdruk viiene.

Kust saab lapsevanem abi, kui ta märkab oma lapses käitumises kõrvalekaldeid?

Lapsevanem on kõige olulisem inimene, kes saab lapsele tuge pakkuda. On tähtis, et laps teab, et vanem on valmis teda toetama ja seisab abi saamisel tema kõrval. Kui lapsevanem märkab, et lapse seksuaalkäitumine on murettekitav, siis on oluline osata hinnata, mis seda käitumist võib põhjustada ning kas see on ea- ja arengukohane.

Julgustame lapsevanemaid oma murega nõu ja abi saamiseks pöörduma spetsialistide poole, kel on kogemused ja oskus seksuaalsust puudutavatel teemadel lastega rääkida ja lapse kahjustavat seksuaalkäitumist hinnata. Võib juhtuda, et lapse käitumine on eakohane ning vanemale antakse nõuandeid selle kohta, kuidas lapsevanem saab oma lapse käitumist delikaatselt ja turvaliselt mõjutada või suunata. Kui aga lapse käitumine on ebasobiv, toetavad pere erinevad spetsialistid sh psühholoog, psühhiaater, perearst, jt.

Murega võib pöörduda alati kohaliku omavalituse lastekaitsetöötaja poole, kes saab edasise abi osas nõustada. Samuti võib nõu ja abi saamiseks võtta ühendust lasteabi telefoniga numbril 116111 või lastemajaga info@lastemaja.ee.

Eestis on olemas ka seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, mis asuvad:

Lääne-Tallinna Keskhaiglas (Sõle 23, Tallinn, sisenemine naistekliiniku erakorralise vastuvõtu kaudu. Telefon 5342 4724, www.synnitusmaja.ee)
Tartu Ülikooli Kliinikumis (L. Puusepa 8, Tartu, sisenemine erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu. Telefon 731 9954, www.kliinikum.ee)
Ida-Viru Keskhaiglas (Ilmajaama 12, Kohtla-Järve, sisenemine erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu. Telefon 331 1094, www.ivkh.ee)
Pärnu Haiglas (Ristiku 1, Pärnu, sisenemine erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu. Telefon 447 3393, www.ph.ee)

Hädaohus oleva lapse puhul pöörduda koheselt hädaabinumbrile 112.

Tuleb meeles pidada, et seksuaalne käitumine on vaid osa lapse identiteedist ning ei määra kogu tema olemust. Uuringud on näidanud, et suunatud sekkumise ning toetava vanemluse, järelevalve ning abi korral ei jätka enamik noori probleemset seksuaalkäitumist. Vanemlik toetus ning suunamine on äärmiselt olulised positiivsete tulemuste saavutamiseks.

Kuidas lapsevanemana toetada lapse seksuaalset arengut nii, et ta ei peaks otsima infot pornosaitidelt?

Kõige tähtsam on lapsevanema ja lapse usalduslik suhe. See soodustab avatud vestlust lapse keha ja turvalisust puudutavatel teemadel. Kui lapsevanem vajab teadmisi ja oskusi, kuidas seksuaalsuse ja keha arenguga seotud teemadel oma lapsega rääkida, siis julgustame lapsevanemat otsima lisainfot ja tuge spetsialistidelt ning samuti osalema vastavasisulistel koolitustel. Vastavat infot võib saada näiteks kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistilt, kelle poole võib lapsevanem oma murega alati pöörduda. Koolitusi pakub veel Eesti Seksuaaltervise Liit. Lisainfot koolituste kohta võib veel leida tarkvanem.ee kodulehelt.

Heaks abimeheks on ka Sensoa lipusüsteem, mis õpetab laste seksuaalkäitumist hindama ja sellele reageerima. Lapsevanema, nagu ka iga lapsega töötava spetsialisti teadlikkus ja julgus on need, millel on märkimisväärne roll lapse väärkohtlemise ennetamisel ja vajaliku abi osutamisel.

Lastel ei tohiks olla juurdepääsu seksuaalse ja pornograafilise sisuga materjalidele, sh ajakirjadele, raamatutele, videotele, videomängudele, arvutifailidele, veebisaitidele, lugudele või telesaadetele. Samuti on oluline jälgida laste nutiseadmete kasutamist, et vältida nende tahtmatut kokkupuudet täiskasvanutele suunatud seksuaalse sisuga materjalidega. Nutiseadmete kasutamisvõimaluste piiramine esmase ohutusmeetmena on väga tähtis, kuid see ei asenda järelevalvet. Lisaks selle jälgimisele, kellega laps silmast-silma suhtleb, on oluline jälgida ka lapse veebisuhtlust. Viimase kohta leiab asjakohast materjali varasemalt mainitud tarkvanem.ee kodulehelt.

Ebasobiva seksuaalse käitumisega lapsed vajavad jälgimist ja järelevalvet, kui nad suhtlevad ja käivad läbi teiste lastega. Ainult informeeritud ja asjast teadlikele täiskasvanutele saab anda vastutuse jälgida lapsi, kes on käitunud seksuaalselt ebasobivalt. Selgete ootuste ning reeglite väljendamine aitab lastel mõista, mis on lubatud ja mis mitte. Lapsed, kes on rikkunud teiste isiklikku piiri, ei tohiks teha pesemistoiminguid, magada koos või veeta järelevalveta aega endast nooremate lastega. Kodus viibivad täiskasvanud peaksid oma käitumisega aitama samuti kujundada lastes arusaama, millised on lubatud käitumisreeglid ja millised mitte.

Kuidas tulla toime väärkohtlemisest tulenevate ohtudega veebis?

Viimase 20 aasta jooksul on veebis leviva lastevastase seksuaalvägivalla materjalide maht üle kogu maailma märkimisväärselt kasvanud, mis omakorda on seotud tehnoloogia kiire arenguga. Samuti on tõusnud laste peibutamine (ingl. grooming) veebis, mille kaudu kurjategijad meelitavad lapsi endast seksuaalse sisuga fotosid ja videoid tootma ja neid veebis jagama. Europol on toonud välja, et lastevastase seksuaalvägivalla materjalide levitamine ja jagamine toimub tumeveebis, sotsiaalmeedias aga ka krüpteeritud suhtlusrakendustes nagu WhatsApp^[²].

Eestis nagu ka paljudes teistes Euroopa ja maailma riikides on juba väga väikestel lastel kokkupuude erinevate nutiseadmetega. Aasta-aastalt tehnoloogia areneb ja on üsna tavapärane, et lastel on nende vanematest laiemad teadmised veebikasutusest ja seadmetest. Küll aga lasub vastutus laste heaolu ja turvalisuse eest täiskasvanutel, eelkõige lapse vanematel. Ei piisa üksnes piirangute seadmisest nutiseadmete igapäevaseks kasutamiseks, lapsevanema järelevalve peab olema regulaarne ja teadlik. Last tuleb informeerida varakult veebikasutuse ohtudest ja mitte jätta last veebimaailma järelevalveta. Ennetus on esmatähtis, kuna tagajärjed võivad olla last ja kogu tema pere traumeerivad. Ka siin saab lapsevanem vajalikku infot tarkvanem.ee veebilehelt.

[2] https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2022/738224/EPRS_BRI(2022)738224_EN.pdf