Ekraan muudab mu lapse pööraseks!
21.02.2024
Autor: Kadi Saar, lasteabi peaspetsialist, Sotsiaalkindlustusamet
On selge, et ekraanid ja seadmed on tulnud, et jääda – nii täiskasvanute kui ka laste ja noorte eludes. Ekraaniaeg avaldab aga mõju meie ajule, eriliselt vastuvõtlik on suurele stimulatsioonile just lapse alles arenev aju. Mil moel ennetada olukorra eskaleerumist ja nutisõltuvuse tekkimist? Kuidas lastele turvaliselt piire seada?
Aastal 2023 sai lasteabi 35 pöördumist, kus teemaks oli liigne nutiseadmete kasutamine. Peamiselt pöördub lasteabisse lapsevanem murega lapse digisõltuvuse pärast. On ka pöördumisi, kus esmaseks teemaks on omavahelised suhted või lapse koolikohustusega seotud teemad, kuid taustal on ikkagi nutisõltuvus. Kahjuks tuleb tõdeda, et järjest enam jõuavad lasteabisse just keerulisemad lood.
Lasteabisse pöördub murelik ema, kelle 10-aastane tütar muutub agressiivseks kui vanem üritab temalt nutiseadet ära võtta või selle kasutamist piirata. Tüdruk ähvardab vanemaid „maha lüüa“. Ema kirjeldab, et laps ei maga öösel, ei söö perega koos ega soovi silmast-silma suhelda isegi lähisugulastega.
Lasteabisse helistab nuttev ema, sest 14-aastane poeg on tema suhtes füüsiliselt vägivaldne ja röögib, sest ema võttis lapselt nutiseadme ning peitis selle ära. Ka telefonikõne ajal on kuulda lapse karjumist. Olukorda näevad pealt ka teised alaealised lapsed, kes samal ajal kodus viibivad.
Pöördujaks on vanem, kelle laps käitub üleolevalt, on arvutimängudest sõltuvuses, ähvardab suitsiidiga, kui arvuti vanemate poolt ära võetakse.
Pöördujaks isa, kellel on mure oma 16-aastase poja pärast. Lapsel on tugev nutisõltuvus, manipuleerib vanematega ning talle on keeruline piire kehtestada. Poiss on ähvardanud endalt elu võtta, kui talle VR prille ei osteta. Laps on muutunud ka vägivaldseks teiste pereliikmete suhtes. Kui lapsele arvutit ja telefoni keelata, muutub metsikuks. Vanem on märganud lapsel depressiooni ilminguid.
Ajuteadlane Jaan Aru ütleb, et nutiseade pakub ajule mõnutunnet väga lihtsa, pea olematu pingutusega, tuues meieni kiirelt uudset informatsiooni. See aga paneb kasutaja olukorda, kus nutiseadme võimaluste rohkus võib varjutada kõik muud väärtuslikud potentsiaalsed tegevused. Seetõttu võimegi tabada nii ennast kui ka oma lapsi eelistamas lihtsasti saadavat mõnutunnet kõigele muule. Näiteks võib lapsevanem valida ekraanis kolamise lastega mängimise asemel või teismeline eelistada arvutimängu kodutöödele. Tahaksime küll keskenduda teistele tegevustele, ent nutiseadmest pakutav neelab meid muudkui endasse. Selliselt ei rakendu aga aju tegelik potentsiaal, sest lihtsam ja kiirem mõnutunne ootab meid just ekraani taga.
Kuidas vanemana tegutseda?
Eelkõige on oluline teha samme, mis säilitavad või parandavad lapse ja vanema omavahelist suhet. Tähtis on luua lapsega avatud, turvaline ja usalduslik suhtlus, küsides tema kogemuste kohta ning pakkudes toetust ja mõistmist. Ekraaniaja keelamine või seadme peitmine võivad lapses tekitada trotsi, frustratsiooni, viha ning hoopiski tugevalt kahjustada lapse ja vanema suhet.
Siinkohal saame vanematena teha järjepidevat selgitustööd, kuidas muud tegevused on aju arengule hoopis kasulikumad ja pidev ekraaniaeg pärsib aju tegeliku potentsiaali avaldumist. Samas on just vanema roll ja vastutus koos lapsega neid muid tegevusi otsida ja leida, et lapsel üldse oleksid alternatiivid, mida ekraaniaja asemel valida. Tähtis on üles leida lapse tugevused – olgu nendeks siis laulmine, malemäng või käsipall – ja seada fookus tasapisi just nende tegevuste arendamisele.
Selge on, et nutisõltuvus ei kao üleöö. Muutused võtavad aega ja teema vajab järjepidevat tähelepanu. Oluline on leida tasakaal nutiseadmes viibitud aja ja teiste tegevuste vahel, anda ajule muud stimulatsiooni, luua mõnutunnet teisi võimalusi kasutades.
Lapse probleemne nutiseadmete kasutamine võib olla lapsevanema seisukohast väga keeruline, mistõttu on oluline olla ka enda suhtes leebe ja mõistev. Saame lapsevanematena endale kinnitada, et on okei otsida abi ja muutused toimuvadki väikeste sammudega. Peamine on jääda turvaliselt ja toetavalt järjekindlaks.
Nutisõltuvuse ennetamiseks on oluline:
- Seada selged piirid nutiseadme, aga ka multikate vaatamise osas (nt iga päev 45 minutit multikaid). Kokkuleppeid tasub seada lapsega koos, et laps tunneks, et ka temal on oma roll ja vastutuse koht.
- Koolieelik ei vaja nutiseadet – tema plastilisele ajule on kasulikum tegeleda kõige muuga, mis aju mitmekülgsemalt arendab.
- Täiskasvanute eeskuju ja peresisesed kokkulepped seadmete kasutamiseks. Vanemana saame näidata eeskuju ja leida lastega toredaid ühistegevusi, mis nii omavahelist suhet parandavad kui ka ekraaniaja välja vahetavad.
Kui märkate, et laps ei suuda nutiseadmest eemalduda või piiride seadmine tekitab tüli, siis otsige julgelt abi! Lasteabi pakub nii lastele kui vanematele telefoni või videokõne teel e-nõustamist, mida on hea kasutada olukorras, kus on vajadus saada professionaalset tuge, kuid ooteaeg spetsialisti juurde saamiseks on liiga pikk ning muret tekitav olukord pole lahendatav ühekordse lasteabisse (116111) pöördumisega. Lasteabi tiimis viivad e-nõustamist läbi pereterapeudi väljaõppega spetsialistid. Kokku on kliendil võimalik saada kuni kolm ühe tunnist nõustamist. Esimene nõustamine on alati telefoni teel, kuid hiljem on e-nõustajaga kokkuleppel võimalik saada ka videonõustamist. Teenus on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele – kõigile, kes tunnevad, et vajavad nõustamist lastega seotud teemadel. Aja e-nõustamisele saad broneerida läbi Sotsiaalkindlustusameti iseteenindussüsteemi SKAIS või pöördudes lasteabisse.
