Digitaalse heaolu varjuküljed
18.01.2024
Autor: Birgy Lorenz, Tallinna Tehnikaülikooli küberturvalisuse vanemteadur
Digitaalne heaolu viitab sellele, kuidas inimesed suudavad digitaaltehnoloogiate kasutamist oma elus tasakaalustada, säilitades samal ajal oma vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu. See kontseptsioon on eriti oluline tänapäeva ühiskonnas, kus tehnoloogia mängib igapäevaelus väga suurt rolli.
Eesti lapsed on digiseadmete meelelahutuseks kasutamises PISA 2022 alusel kõikidest riikidest maailmas esimesel kohal. Oleme nii edukad, et keskmiselt kasutavad õpilased nutiseadmeid nädalas üle 60 tunni, mis on võrreldav 1,5 töökohaga. Kuidas see mõjutab meie õpilaste hakkamasaamist infoühiskonnas, näitab ilmselt aeg. Eesti Inimarengu aruanne (2023) toob välja, et esialgu on näha korrelatsiooni – kes on netiasjadega kursis, see saab ka paremini hakkama sealsete ohtudega, võrreldes nendega, kelle ligipääsetavus ja huvi nutikaid seadmeid ning arvuteid kasutada on väiksem.
Mida võib kaasa tuua liigne tehnikakasutus, millega meie noored peavad rinda pistma?
Digitaaltehnoloogiate laialdane kasutamine toob kaasa privaatsuse vähenemise. Inimeste tegevused ja eelistused on internetis sageli jälgitavad, mis tähendab, et nende isiklikud andmed võivad sattuda kolmandate osapoolte kätte. Suurenenud sõltuvus digitaalsetest süsteemidest teeb inimesed haavatavaks küberrünnakute ja identiteedivarguste suhtes. Mida rohkem on inimesest internetis infot, seda lihtsam on teda ka jäljendada.
Sotsiaalmeedia, videomängud ja muud digitaalsed meelelahutused võivad tekitada sõltuvust, mis võib omakorda põhjustada vaimse tervise probleeme nagu ärevus, depressioon ja unehäired. Lisaks võib pidev infovoog tekitada vaimset ülekoormust ja raskendada keskendumist. Digitaalsed seadmed ja platvormid, eriti sotsiaalmeedia, võivad mõjutada inimeste enesehinnangut ja heaolu, tekitades ebareaalseid ootusi ja sotsiaalset võrdlemist. Kuigi digitehnoloogiad võimaldavad suhelda inimestega üle kogu maailma, võib liigne sõltuvus neist tuua kaasa füüsilise suhtluse vähenemise, mis võib viia sotsiaalse isolatsioonini. Digitaalne ühenduvus tähendab, et õppijad võivad olla pidevalt kättesaadavad, mis võib põhjustada kooli ja eraelu piiride hägustumist ja suurendada stressi ning tekitada FOMO (Fear of missing out) tunnet.
Mida teha, et heaolu kasvaks?
Et tõsta digitaalset heaolu, tuleb meil vaadata üle kuidas ja miks me digitaalseid seadmeid kasutame. Digitaalse heaolu saavutamiseks on oluline viise leida, kuidas vältida negatiivseid mõjusid, nagu silmade väsimus, kalb rüht, ärevus või unehäired. Digitaalne heaolu tähendab ka tasakaalu leidmist online- ja offline-suhete vahel, säilitades terved ja tähendusrikkad inimsuhted väljaspool digitaalseid platvorme. Enda digitaalse jalajälje ja isikuandmete kaitsmine on digitaalse heaolu oluline osa, kuna see aitab ennetada identiteedivargust ja teisi võrguohte. Vahel on digitaalse heaolu saavutamiseks vaja teha teadlikke pause digitehnoloogiatest, et vähendada sõltuvust ja taastada vaimset energiat. Digitaalse heaolu juures on oluline leida tasakaal töö või kooli, isiklike kohustuste ja puhkeaja vahel, et vältida läbipõlemist ja säilitada üldine elukvaliteet.
Kuidas õpilasi selles kõiges aidata?
Informaatika õppeainesse on loodud mitmeid õppematerjale, mis aitavad õpetajatel õpilastega nendest teemadest rääkida.
• I kooliastmele selgitatakse, kuidas mõjub digitehnika kasutamine meie füüsilisele tervisele, kuidas luua turvaliselt kontot mõnes keskkonnas ja kuidas tunda ära küberkiusamist.
• II kooliastmele on valminud hulk materjale erinevatel teemadel nagu turvaline ostlemine internetis, nutiseadmed ja tervis, minu andmed internetis, nutiseadmete mõju keskkonnale.
• III kooliastmele lisandub erinevate pettuste teema, millesse võidakse sattuda, kuna laieneb õpilaste internetis suhtlemine ning suureneb ka saadav taskuraha.
• Üldised kasulikud põhimõtted oma digitaalse heaolu tõstmiseks läbi teadlikkuse ja heade harjumuste https://oppevara.edu.ee/digitaalne-heaolu/
PISA 2022 (2023) tulemused leiate https://hm.ee/pisa#item-1 eriti tähelepanelikult tasub lugeda 7. peatükki – Eesti laste digivahendite kasutus õitseb vabal ajal, mitte koolis.
Inimarengu aruanne: Vaimne tervis ja heaolu (2023) https://inimareng.ee/et/eesti-inimarengu-aruanne-2023/
