E-ohutuse tunnusmärk koolile
16.09.2013
eSafety Label ehk e-ohutuse tunnusmärk annab koolile tagasisidet, missugune on nende internetiturvalisuse olukord võrreldes teiste koolidega. Pronks-, hõbe- või kuldmärgi annab välja European Schoolneti võrgustik programmi InSafe raames.
Oma kogemusi ja teadmisi e-ohutuse tunnusmärgist jagas Koolieluga Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi arendusjuht Birgy Lorenz. Pelgulinna gümnaasiumile omistati European Schoolneti poolt e-ohutuse pronksmärk.
Märk annab võrdlusvõimaluse
Märki võib taotleda iga kool, selleks tuleb minna tunnusmärgi kodulehele ja täita kooli kohta käiv enesehindamise andmestik. “Tunnusmärgi erinevad astmed pronks, hõbe ja kuld märgivad ära koolide erineva olukorra maailmaga võrreldes. Pärast ankeedi täitmist annab süsteem automaatselt tagasiside ja soovitused edasiseks,“ selgitas Birgy Lorenz.
„Targalt internetis“ teavitustöö projektijuht Triin Kangur täiendas, et nii pronks- kui hõbemärki saab taotleda vastavalt statuudile, hõbemärgi jaoks peaks üles laadima ka kooli reeglistikud ja n-ö tõendavad dokumendid. Kulla valimisel kõrvutatakse eri maade koolid, kes on ankeedi põhjal saanud väga kõrge tulemuse, lisaks materjale üles laadinud ja aktiivselt kogukonnas oma kogemusi jaganud.
Lähemalt küsimustikust
E-ohutuse küsimustik jaguneb mitmeks osaks. Näiteks tehnikat puudutav küsimustik uurib, kas koolis on olemas viirusetõrje ja kas kooli arvutitesse on lubatud sisestada USB mälupulk, kes installeerib koolis tarkvara ja kuidas on takistatud illegaalse tarkvara sattumine kooli arvutitesse. Uuritakse, kuidas toimib IT-haldus, kas see on süstemaatiline või juhuslik.
Inimesi puudutav valdkond pöörab tähelepanu WIFI-lahenduse kasutamisele ja mobiilsetele tehnoloogiatele koolis, näiteks kuidas on reguleeritud isiklike seadmete kasutamine BYOD (bring your own device – võta oma vahend kaasa). „Maailmas on palju koole, kes on edumeelsed, kuid samas ei luba mobiilseid tehnoloogiaid klassiruumi. Eesti on liberaalne maa, seega meil on see pigem lubatud. Teisalt ilma kokkulepitud reegliteta võib olukord klassiruumis muutuda „laadaks“, mitte huvitavaks õppetunniks. Loomulikult peaks kooli juhtkond arvestama ka õpetaja soovide ja õppekava vajadustega, mitte kõik ei ole ka Eestis valmis sukelduma e-maailma ja see on arusaadav. Asju tuleb kasutada siis, kui neid on vaja ning kui need tulevad kasuks, mitte ei ole vidina kasutamine eesmärk omaette,“ selgitas Birgy Lorenz.
Kooli enesehindamise küsimustiku andmete kaitse sektsioon uurib, kas koolides on olemas süsteemid e-õppeks ja õpihalduseks ja kuidas need on hallatud. „Üks Eesti edulugu on e-kool, selles vallas on teistel maadel meilt palju õppida. Samamoodi uuritakse paroolide loomist koolis ja ligipääsuõiguseid ehk inimesed peaksid ikkagi saama ligi ainult neid puudutavatele asjadele, mitte kõikide inimeste isikuandmetele,“ kommenteeris Birgy Lorenz.
Kooli poliitikaid puudutavad küsimused kaardistavad koolis olukorra reeglite osas, kes ja kui palju on vastutav turvalisuse eest või näiteks milline on kooli digimina (õpilaste piltide postitamine kooliveebis, kooli kohalolek sotsiaalmeedias).
Parimate e-ohutuse praktikate osa kaardistab e-ohutust puudutavad toetussüsteemid nagu koolitused või e-ohutus kooli õppekavas.
Pelgulinna gümnaasiumi kogemus
Birgy Lorenz meenutas, et Pelgulinna gümnaasium alustas e-ohutuse teadlikkuse propageerimist 2008. aastal, ennekõike oli see teavitustöö õpilaste ja õpetajate seas. 2009. aastal toimus Pelgulinna gümnaasiumi eestvedamisel esimene 12 kooli puudutav üritus TurvaLan (http://fame.pelgulinna.tln.edu.ee ), kus esinesid eksperdid politseist ja IT-alalt. See sari tõi koolile tunnustust Tallinna Haridusametilt ja Microsoftilt (2009), European Schoolnetilt aasta e-projekti ja Birgyle e-õpetaja tiitli Euroopas (2010) ning aasta õpetaja tiitli kodumail (2011).
„eSafety Labeli konkursil osalemine oli meie jaoks huvi uurida enesehindamise vahendit ning teada saada, kas Euroopal on meile asjalikke näpunäiteid anda,“ selgitas Birgy. „Eesti olukord on veidi teine kui see on maailmas üldiselt. Eestis on paljud asjad lubatud, mis näiteks Inglismaa või Ameerika koolides on keelatud. Kui suure lombi taga korjatakse tihti õpilastelt tunni alguses tehnika ära või mobiiltelefoni näppimine kasvõi vahetunni ajal lõpeb lapse kojusaatmisega, siis Eestis oleks see mõeldamatu. Seega meil kehtivad veidi teised toimivad lahendused ja praktikad. Koostasime oma koolis e-ohutuse reeglid koos õpilaste ja õpetajatega. Meie suureks rõõmuks valiti kaheks kõige olulisemaks mõtteks, et meie väärtuseks on sõbralik ja lugupidav suhtumine kõikidesse inimestesse ja kool on koht kus on võimalus õppida-eksida ja ennast parandada. Tehnilises osas toodi aga välja kohustus küsida luba kui tehakse pilte, filme või jagatakse neid teistega. Seega tehnoloogia on suurepärane võimalus, kuid eelkõige oleme inimesed!“
Tartu Erakool teekonna alguses
Tartu Erakoolil e-ohutuse tunnusmärki veel ei ole, aga selle nimel tegutsetakse. „Turvaline käitumine internetis on oluline nii õpilase, õpetaja kui lapsevanema jaoks ning sellest rääkimiseks tuleb leida pidevalt uusi teid. Iga aasta veebruaris tähistatakse turvalise interneti päeva, selle päeva sisustamiseks leidsime viimati huvitavaid mänge ja videoid veebilehelt http://www.saferinternetday.org ning lisaks otsustasime ka taotleda tunnusmärki eSafety Label. Kool ei saa tagada, et kõikide käitumisharjumused internetis oleksid korrektsed, kuid kool saab erinevaid tegevusi pakkudes mõtteviisi suunata. Püüame Tartu Erakoolis seda teemat käsitleda palju läbi sallivuse aspekti ning kaasata lisaks õpilastele ka lapsevanemaid,“ andis Koolielule kommentaari Tartu Erakooli arvutiõpetuse õpetaja Eva-Mari Luts.
