Uuring “Eesti alaealiste elanike kokkupuuted hasart- ja videomängudega 2022”
13.03.2023
Uuring mõõtis internetis raha peale mängitavate hasartmängude (s.h. veebikasiinod, kaardimängud, kihlveopanustamine) ja videomängude (mängitavad mängukonsoolil, arvutis või nutiseadmes) levikut vanusegrupis 11-16. Veebi teel tehtud uuringus osales 280 Eestis elavat last.
Projekti eesmärk oli saada süsteemne ülevaade Eesti laste mängukäitumisest internetis ning mängusõltuvuse riskirühmadest. Uuring mõõtis internetis raha peale mängitavaid hasartmänge (s.h. veebiikasiinosid, kaardimängud, kihlveopanustamine) ja videomänge ehk elektroonilisi mänge, mida mängitakse mängukonsoolil, arvutis või nutiseadmes.
Uuringust selgus, et:
- Hasartmänge on vähemalt iganädalaselt mänginud 4% ja vähemalt igakuiselt 7% 11-16-aastastest lastest.
- 16% on mänginud hasartmänge, et põgeneda probleemide või ebameeldivate tunnete eest.
- 3% lastest on videomängusõltuvuse riskirühmas ja 5% lastest hasartmängusõltuvuse riskirühmas. Probleemsete videomängurite seas on enam 11-13-aastaseid lapsi.
- Uuring näitab, et videomänge mängib vähemalt iganädalaselt 83% 11-16-aastastest lastest. Kõige sagedamini mängitavad videomängud on sandbox (Minecraft, Portal Knights, Terraria, The Witcher jm) ja shooter (Fortnite, Halo Infinite, Quake, Counter Strike jm), aga ka reaalajas mängitavad strateegiamängud (Civilization 5, World of Warcraft, Battlefleet Gothic: Armada 2 jm). Märgitakse, et lapsed võivad mängida ainult videomänge, kuid võivad seda kombineerida ka hasartmängudega (20%).
Läbi viidud küsitlusest selgus, et mõnikord või tihti on 20% hasartmänguritest tundnud end halvasti või tüdinult, kui on üritanud oma hasartmängimist vähendada või lõpetada, 16% on mänginud hasartmänge, et põgeneda probleemide või ebameeldivate tunnete eest ning 15% on üritanud peale viimast kaotust mõnel teisel päeval kaotatud raha tagasi võita. Lapsed, kes on mänginud hasartmänge, on kõige sagedamini mänginud kasiinomänge ja pokkerit.
„Isiklikule kogemusele lähtudes ütlevad paljud täiskasvanud, et tänapäeva lapsed ja noored on liiga palju ekraanide ees. On väga oluline aru saada, kui suur on probleem tegelikult ning kuivõrd on tegu traditsioonilise „noored on hukas“ retoorikaga,“ ütles sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna ennetus- ja edenduspoliitika koordinaator Triinu Täht. „Covid-kriis mõjus kõige raskemalt laste ja noorte vaimse tervisele ning kuna lapsed olid koju suunatud ja sotsiaalne suhtlus takistatud, oli meie kartus videomängudest liigselt haaratud laste osakaalu suhtes isegi suurem kui tegelik probleemse te mängijate protsent. Samas näitab uuring kujukalt, et ka siis, kui sõltuvust pole, võib liiga palju videomängu muus elus muresid põhjustada. Muret teeb ka, et sedavõrd paljud noored on kokku puutunud raha peale mängimisega,“ lisas Täht.
Uuringu läbi viinud Kantar Emori uuringuekspert Jaanika Hämmal rääkis, et poistel on tüdrukutest enam kokkupuuteid hasartmängudega. „Poisse on enam iganädalaste videomängude mängijate seas, nad on kokku puutunud suurema hulga erinevate videomängudega ning kasutavad tõenäolisemalt päris raha videomängudes erinevate asjade ostmiseks või teiste mängijatega kauplemiseks.“ sõnas Hämmal.
Analüüsi põhjal selgus, et videomängude mängijatest on peaaegu alati või sageli ülemäärast hõivatust mängimisega tundnud 22%; raskusi mängimise kontrollimisel või lõpetamisel 18%; ärritust, ärevust, kurbust üritades mängimist piirata või lõpetada 15%.
Mängimise tõttu kaob huvi oma varasemate hobide või meelelahutuse vastu on kogenud 46% videomänguritest, sh. peaaegu alati või sageli 9%. Seda, et kannatada on saanud õppeedukus, hinded või olulised suhted pere ja sõpradega, ütleb 52% lastest, sh. 6%, et seda on ette tulnud peaaegu alati või sageli.
„,On väga hea, et meil on täna andmed, millele tuginedes edaspidi sekkumist kavandada. Paljud lapsevanemad ei ole teadlikud, mida lapsed tegelikult digivahendis teevad. Sageli peetakse mängimist ainult arendavaks tegevuseks, mida ta kindlasti ka on, kui sellega tegeleda mõistlikult. Kuna aga mängimine on põnev, siis noor ei suuda ise olla teadlik riskidest ja oma käitumist reguleerida.“ ütles Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskusest juhatuse liige ja kliiniline psühholoog Pille-Riin Indermitte.
Tegemist on Eestis esmakordselt läbi viidud uuringuga, mille eesmärk on ülevaade Eesti laste mängukäitumisest internetis ning mängusõltuvuse riskirühmadest. Uuringu viis läbi Kantar Emor koostöös Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskusega vahemikus 21. september – 12. oktoober 2022. Kokku küsitleti 280 Eestis elavat last vanuses 11–16 aastat. Uuringut rahastab sotsiaalministeerium. See on osa projektist “Hasartmängusõltuvuse ennetamine ning hasartmängusõltuvusega inimeste ja nende sugulaste toetamine”.
Uuringu lõpparuandega saad tutvuda SIIN.
Pilt: uuringu aruandest
