Targalt internetis

Laste tark käitumine internetis nõuab kodu ja kooli koostööd

19.01.2012

Et lapsed internetis targalt tegutseksid, peaksid nii lapsevanemad kui ka kool panustama laste harimisse internetiturvalisuse alal. Nii tuleks paika panna kindlad reeglid, nagu n-ö reaalses maailmaski – mis on sobiv ja mis mitte, leiab Londonis haridustehnoloogia messil BETT ettekandega esinenud David Miles.

Loengut internetiturvalisuse teemal käis kuulamas ka Koolielu.Family Online Safety Insitute (FOSI) projektijuht David Miles tõdes, et sotsiaalmeedia ja anonüümsus internetis on noortele arvutis käitumise reeglite õpetamisel tõeliseks väljakutseks. “Nii nagu oma lastega tuleb õigel ajal rääkida seksist, tuleb samalaadne arutelu maha pidada ka internetiturvalisuse teemal. Tuleb rääkida, mis on arvutis sobiv ja mis mitte.”

Miles rõhutas, et riigid saavad internetiturvalisuse alal teha koostööd, kuna viis, kuidas noored üle maailma internetti kasutavad, on väga sarnane.

Kindlad reeglid

Üks võimalus, kuidas alaealisi ebasobivatest veebilehtedest eemale hoida, on osade lehekülgede tsenseerimine. Samas tõdes Miles, et lapsevanematena oleme me laste elud nii ära planeerinud, et ei ole ime, kui nad internetis riske võtavad ja neile mitte mõeldud lehekülgi kasutavad. „Riskantne käitumine internetis ei pruugi tingimata reaalse kahjuni viia – noored avastavad, kes nad indiviididena on,“ osutas ta. Nii et ühelt poolt tuleb riske ohjata, teiselt poolt peab olema ka usaldus laste suhtes.

FOSI hinnangul peaksid koolid välja arendama n-ö kindla poliitika selles osas, kuidas koolis internetti kasutatakse, kui ka selles osas, kuidas koolis mobiiltelefone, iPode, õpilaste sülearvuteid jms kasutada võib. Koolid peaksid tagama, et õpilastel on selge arusaam kooli seatud reeglitest ning reeglite rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest.

Et noored õpiksid internetis turvaliselt tegutsema, ei saa üle ega ümber hästi informeeritud ja kaasatud lapsevanematest. Vanemad peaksid looma oma majapidamise reeglid interneti kasutamiseks – kui kaua võivad lapsed seal aega veeta ning millisele sisule nad ligi pääsevad. Selliste reeglite kehtestamine annab hea võimaluse alustada dialoogi laste ja vanemate vahel sellest, mida lapsed internetis teevad ning millist käitumist vanemad neilt seal ootavad.

Integreerimine õppekavasse

James Garnett , kes on internetiturvalisuse projekti juht Suurbritannias, pööras oma sõnavõtus suurt tähelepanu internetiturvalisuse integreerimisele õppekavasse. „Tuleb pakkuda laiapõhjalist ja tasakaalus õppekava, mis muu hulgas õpetab ka internetis turvaliselt tegutsema.“ N-ö meedia kirjaoskuse tunnid (media literacy) peaksid toimuma kõikides kooli astmetes ning seda aineid läbivalt, mitte üksiku tunnikesena.

Samas jääb ainult õpetamisest väheks – Garnetti hinnangul peaks õpilaste saadud teadmisi internetiturvalisuse alal ka hindama – siis on selge, kui hästi seda valdkonda mõistetakse. Igas koolis peaksid tema sõnul olema internetiturvalisuse eksperdid, kelle poole vajadusel pöörduda.

Oma sõnavõtu lõpuks rõhutas Garnett internetiturvalisuse olulisust praegu koolis käiva põlvkonna jaoks, kelle jaoks ei ole kunagi olnud maailma ilma internetita. „See on küsimus laste online-mainest (online reputation) – kõik, mida sa teed algkoolis ja põhikoolis, võib sind ka tulevikus mõjutada.“