Targalt internetis

Küberturvalisuse testimised näitavad informaatikatunni olulisust küberturvalisuse alases teavitustöös

09.02.2024

Autor: Birgy Lorenz, Tallinna Tehnikaülikooli küberturvalisuse vanemteadur

2022. aastal viidi läbi kolm küberturvalisuse testimist: KüberNööpõel (1.-6. klassile), KüberPähkel (4.-9. klassile), KüberPuuring (7.-12. klassile ja kutsekoolidele).

• KüberNööpnõel sisaldab nuputamisülesandeid ja arvutamist erinevates tehnikat puudutavates ülesannetes. Testis osales 4136 vastajat 179 koolist.
• KüberPähkli abiga vaadeldakse, kuidas selles vanuses õpilased lahendavaid erinevaid digitaalset turvalisust puudutavad olukordi, milline on nende teadlikkus terminoloogiast ja kokkupuude informaatikaõpetusega. Uurimises osales 7229 õpilast 174 koolist.
• KüberPuuring sisaldab erinevaid nuputamisülesandeid, mis aitavad avada küberturvalisuse teemasid. Eelvoorutestis osales 4043 õpilast 113 koolist.

Enamus õpilasi saab turvalisusest teadlikumaks just läbi arvutitundide. Arvutitunnid on oma kvaliteedilt nii head, kui on õpetajad, kes neid tunde annavad. Arvutitunnis tegeletakse õppekava teemadega, mis puudutavad nii kiusamist kui ka paroolide muutmist, veidike keskendutakse ka teavitustööle. Vastustest torkas silma, et arvutitunnid algavad, osalenud eesti koolides, pigem 1. klassist ja vene koolis 3. klassist. IT-ga seotud huviringides osaleb kõige enam 1.-2. klassi õpilasi (50% vene keelt kõnelevatest õpilastest ja 40% eesti vene keelt kõnelevatest õpilastest).

Eesti on probleemkohaks vähene tüdrukute osalus STEAM valdkonnas, sh IT õppes. On püütud leida vastust, millisel hetkel tekib ja millal süveneb vahe poiste ja tüdrukute huvis tehnoloogia vastu. Soov õppida arvutit tehniliselt paremini tundma on 1.-4. klassi eesti poiste ja tüdrukute seas üsna võrdne, tüdrukute huvi kahaneb 5. klassiks. Vene õpilastest tunnevad arvutite tehnilise külje vastu enam huvi poisid. Venekeelsete koolide 1.-6. klassi tüdrukute huvi on, võrreldes poistega, poole väiksem. Alates 7. klassist on poiste huvi poole suurem kui tüdrukutel. Näiteks vahe tekib ka sellest, et kuigi 4.-9. klassis erinevast soost vene ja eesti ankeedile vastanute uuringu tulemused ei erinenud üksteisest väga palju, siis poisid soovivad lahendada asju tehnilisemalt ja on enam riskialtimad, ning tüdrukud leiavad lahendusi läbi suhtlemise ja kirjeldavad oma käitumist internetis vastutustundlikumalt. Silma jäi, et kõikide õpilaste teadmised korrektsest terminoloogiast, on pigem nõrk.

Alates 7. klassist sõltub ligipääsetavus informaatikaõppele ja ringidele kooli eripärast – kas on võimalik antud tunde ainekavasse panna või kas on olemas informaatikapädevusega õpetaja. 7.-12. klassi õpilased tunnevad ennast kindlamalt lihtsamate tehniliste küsimuste lahendamisel, näiteks WiFi, nutiseadme või arvuti kiiruse või töötamisega seotud tõrked. Tegemist on sagedamini elus esinevate küsimustega, mille kohta leiab hõlpsamalt ka õpetusi. Nende küsimustega saab hakkama enamus vastanutest, erandi moodustvad vaid 7.-9. klassi tüdrukud, kelle hulgast suudavad nende probleemidega toime tulla veidi üle kolmandiku vastanutest. Kõige vähem enesekindlalt tuntakse ennast juba tehnilisemaid teadmisi eeldavates küsimustes, näiteks kui sõbra seadmesse on sisse häkitud, eriti ebakindlalt tunnevad ennast tüdrukud, kellest veidi üle 10% saaks probleemiga ilmselt ise hakkama.

Soovitused:

• IT valdkonna vastu esmase huvi tekitamiseks tuleks koolides pakkuda arvutitunde juba 1.-2. klassis. See aitab mitte ainult suurendada esialgset huvi, vaid võimaldab ka venekeelsetel õpilastel puutuda IT-ga varem kokku, vähendades lõhet erikeelsete koolide vahel.
• Luua kvaliteetsed õppematerjalid, mis sisaldavad praktiliste ülesannete kogu. Kogu peaks sisaldama digitehnoloogia valdkonna probleemide lahendamise ülesandeid, hõlmates nii tehnilist külge kui ka funktsionaalset lugemist.
• Kuna KüberNööpnõel vaatleb pigem digipädevusega seotud oskusi, siis suurimad murekohad on õpilaste hakkamasaamine digitehnoloogia probleemide lahendamisel ning päriselulistes situatsioonides. Tuleks toetada klassiõpetajate, haridustehnoloogide ja informaatika pädevusega õpetajate õppimist, et nad oskaksid õpilastele luua ja nendega lahendada erinevaid probleemilahenduse ülesandeid.
• On oluline laiendada huviringe ja võistlusi ning toetada õpilasi, eriti vanemates klassides. Suunatud ressursid venekeelsetele õpilastele julgustaksid neid osalema ja tundma huvi IT-alaste väljakutsete vastu.
• Korraldada teavituskampaaniaid, mis rõhutavad IT karjääri võimalusi ja selle tähtsust tulevikuoskustena.
• Veenduda, et kõigil õpilastel, olenemata soost või keelest, oleks võrdne võimalus arendada praktilisi oskusi ja huvi tehnoloogia, sh digitehnoloogia vastu. Võimalikud meetmed võivad hõlmata eesti keele õpetamist informaatikaõppe kaudu.
• Rääkige lastega internetiohutusest ja jälgige, kuidas lapsed internetti kasutavad. Pange tähele kui lapse käitumine muutub ja aidake tal internetis toimuvat lahti mõtestada. Internetis toimub tihti müügitegevusi või vaadatakse videoid, mida ei peaks. Kool ei saa kontrollida, mida õpilane teeb vabal ajal, seega lapsevanematel on oluline roll suunamises, kuidas nende laps internetis tegelikult hakkama saab.
• Tehke kooliga koostööd ja õppige koos digimaailma kohta. Kool ja vanemad üheskoos saavad sellest aga õpilasega rääkida ja suunata lapsi tegema paremaid valikuid, millist sisu tarbida või kuidas probleeme lahendada.

Kübertestide läbiviimist toetasid TalTech, Majanduse ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti Interneti Sihtasutus ja Euroopa Liidu poolt rahastatav projekt “Targalt Internetis”.  Täpsemad tulemused on kättesaadavad KüberPähkli veebilehel uuringute analüüside alt www.kyberpahkel.ee