Ülevaade arvuti- ja internetikasutusest Eestis 2012
16.11.2012
Koostanud: Siim Sikkut, infoühiskonna nõunik, RK strateegiabüroo
Lühidalt
Statistikaameti andmetel oli 2012. aasta I kvartali seisuga arvuti- ja internetikasutajateks Eestis kaheksa tööealist elanikku kümnest.
Internetikasutuse määr 16-74-aastaste elanike seas on 78,4%, aasta tagasi oli näitaja 76,5%. Juurdekasv on toimunud eelkõige vanemaealiste ja meeste hulgas – samas kui töötute seas langenud.
Kodus omab arvutit ja internetiühendust 75% leibkondadest, sh üle 90% lastega perede puhul. Tehniliselt on pea kõigil lairibaühendus, kuigi pooled neist ei võimalda veel kiiret ehk 40Mbit/s+ ühendust.
Avaliku sektori e-teenustega on rahul 80,6% kasutajatest. 2011. a vastav näitaja oli 77,6%.
1. Ülevaade arvuti- ja internetikasutusest Eesti elanikkonnas
Arvuti kasutajaid on 2012. aasta alguse seisuga 78,8% ja interneti kasutajaid 78,4% Eesti tööealistest elanikest, kokku ca 800000 inimest.
Mõlema näitaja seis on aastaga ca 2% võrra paranenud. Võrdluseks: Eurostati andmetel andmeil oli EL27 riikides 2011. a keskmiselt internetti kasutanud 73% inimesi. Eesti on seega EL keskmisest mõnevõrra ees, kuigi mitte liiderriikide seas (Rootsis ja Hollandis on tase üle 90%).
Aastane juurdekasv on toimunud rohkem meeste hulgas. 2012 oli 79,2% meestest kasutanud internetti võrreldes 75,7%-ga aasta varem, samas kui naiste näitaja püsis 77-78% vahemikus.
Samuti on aastaga uuteks kasutajateks saanud eeskätt vanemaealised. 55-64-aastaste hulgas tõusis internetikasutus 59%-le võrreldes 52,8%-ga aastal 2011. Lisaks tõusis 2% ka interneti kasutuse määr 65-74-aastaste seas, jõudes küll ainult 27,4% tasemeni.
Kuni 44-aastaste seas on internetikasutuse määr 93% ja enam, tõustes veidi igal aastal. 2012. a statistikas langes aga ootamatult interneti kasutus töötute ja esimese või madalama tasemega hariduse isikute seas.
Linnades on interneti kasutajaid 80,2% ning neid on aastaga lisandunud ligi 3% võrra – samas kui maapiirkondades on kasutuse tase veidi langenud, 74,2%-ni (oli 74,4% aastal 2011).
Netikasutajaid on enim nii koguarvestuses kui ka lisandunud Põhja-Eestis (s.t Harju maakonnas – 85,2%). Kesk-, Kirde- ja Lõuna-Eestis on toimunud vähene olukorra paranemine.Kõige vähem on osakaaluna netikasutajaid Pärnu maakonnas – 66%, kusjuures aastaga on toimunud 6%-ne langus. Selle arvelt on langenud kasutajate määr kogu Lääne-Eestis.
Aastaseid muutusi regionaalses arvestuses ei saa väga tõsiselt võtta, sest sarnaseid nihkeid esineb maakondlikus statistikas pidevalt – nt maakondlike valimite suuruse vms tõttu. Küll aga nähtub statistikast siiski, et netikasutus ja seegainfoühiskonnale ligipääs on Eesti eri paigus jätkuvalt ebaühtlane. Osaliselt tuleneb see kindlasti internetiühenduse ebaühtlasest kättesaadavusest (vt allpool).
Kasutajate lisandumine näitab IT-alaste baasoskuste paranemist. Ligi kolmveerand arvutikasutajatest oskab liigutada infot failides ja kataloogides ning kanda faile seadmete vahel üle. Samas suudab ainult 10% ise arvutiprogrammi kirjutada ja vaid veerand ise tarkvara seadistada. Ka elektroonilist ettekannet suudab teha vaid kolmandik neist.
Ebapiisavat arvutikasutuse nn kõrgemat oskust väljendab ka varasem ettevõtete statistika, mille kohaselt kasutavad 10+ hõivatuga ettevõtete igapäevatöös arvutit ja internetti ligi pooled töötajatest – mida traditsioonilisem majandusharu, seda vähem.
Jätkuvalt on madal internetikaubanduse kasutajate määr: 29,5% interneti kasutajatest, kuigi see on aastaga kasvanud 2,5% võrra. Kogu elanikkonna arvestuseks on interneti vahendusel oste sooritanud seega vaid 23,1%. EL27 keskmine näitaja oli 2011. aastal ligi 2 korda kõrgem, 43%.
2. Ülevaade internetiühenduste kättesaadavusest Eestis
75% Eesti leibkondadest omab kodus arvuti ja internetiühendust, 4% võrra rohkem kui 2011. Euroopa Liidus oli 2011. aastal kodus internet keskmiselt 73%-l leibkondadest
Positiivne on, et lastega peredest on Eestis üle 90% arvuti- ja internetikasutuse võimalusega – eriti kahe ja rohkema täiskasvanuga leibkondades. Samas kasvas aastaga ka ühe täiskasvanuga leibkondades internetiühenduse omamine ca 7% võrra.
Linnaliste ja maa-asulate vahel püsib erinevus. Kui linnas on 77%-l leibkondadest arvuti ja internet, siis maal ca 70%-l. Madalaimad näitajad on Jõgeva, Valga, Pärnu ja Viljandi maakonnas (alla 63%).
Seni koduse internetiühenduseta leibkondades on peamisteks interneti puudumise põhjusteks inimeste enda arvates korraga nii puudulikud oskused, seadmete ja ka ühenduste kulukus. Samas leiab 60% vastanutest, et neil pole ka internetti vajagi. Ühenduste puudumise põhjused ei erine linnaliste ja maapiirkondade vahel.
Pea kõik leibkondade olemasolevad ühendused on nn lairibaühendused (DSL, kaabel-TV, 3G mobiilne internet jne). Lairibaühendusega on 74% kõigist leibkondadest, 8% võrra enam kui aasta eest.
Samas tuleb tähele panna, et tegu pole nn kiire internetiga riigi toetatud EstWin lairiba arenduse projekti ja Euroopa Liidus seatud eesmärkide kontekstis – vaid lairibaühenduste seniste, aeglasemate variantidega. Hiljutise Praxise uuringu põhjal on kiirele ehk üle 40 Mbit/s võimaldavale internetile ligipääs vaid 45%-l Eesti elanikest, sedagi peamiselt linnades ja sealgi kortermajades. Aastaga on olukord küll kiirelt paranenud riigi ja operaatorfirmade investeeringute toel.
Kokku on Praxise uuringu alusel siiski Eestis 70 kohalikku omavalitsust, mille territooriumil pole ühtegi kiire internetiühendusega rajatist. Neis omavalitsustes elab 92000 inimest seni ilma igasuguse kiire ühenduse võimaluseta – nn täielikus turutõrke piirkonnas.
3. Ülevaade avalike e-teenustega rahulolust
Valitsusliidu programmi teiseks sihiks infoühiskonna poliitika alal on avalike e-teenuste kasutajate rahulolu kasv, mida samuti Statistikaameti küsitluse raames uuriti.
E-teenustest teadlikest elanikest oli nendega rahul kokku 80,6%, sh „pigem rahul“ 67,4% ja „väga rahul“ 16,2%. Aastaga on rahulolu kokkuvõttes kasvanud. 2011. a olid näitajad: kokku rahul 77,6%, sh „pigem rahul“ 61,4% ja „väga rahul“ 13,2%.
Enim kasutatud avalikud e-teenused on 2012. aasta seisuga:
- Tulumaksu deklaratsiooni esitamine (e-maksuamet): 71% interneti kasutajatest
- Digiretsept: 62% (aastaga kasvanud 13% võrra)
- Avalike teenuste eest maksmine või riigilõivu tasumine internetipangas: 54%
- Muud teenused (nt ühistransport, KOV teenused, raamatukogud): 52%
- Veebileht eesti.ee: 47%
E-teenustena kasutatakse kõige vähem (kas vähese teadlikkuse, vajaduse, kasutusmugavuse tõttu):
- ehitusloa taotlemine: 1,6% interneti kasutajatest
- sünni- või abielutunnistuse taotlemine: 2%
- arvamuse avaldamine või avalikus arutelus osalemine, nt osale.ee vahendusel: 3,6%
- elukohavahetusest teavitamine: 4,1%
- täiendava ravimihüvitise taotlemine: 5,5%
- vanemahüvitise või peretoetuste taotlemine: 6,6%
4. Mõningaid järeldusi:
- Netikasutajaid lisandub ja nende rahulolu kasvab, sest e-riigi jätkuv areng annab selleks üha rohkem põhjust. Samas – mida rohkem on netikasutajaid, seda olulisem on neile kvaliteetseid e-teenuseid pakkuda.
- Vaatamata üldiselt kasvanud e-teenuste kasutajate rahulolu pakutavate teenustega näitab olemasolevate e-teenuste ebaühtlane kasutamise ja neist teadlikkuse tase ning „väga rahul“ kasutajate vähenemine, et teenuseid on pidevalt vaja edasi arendada (sh kasutajasõbralikumaks) ja tuntumaks muuta.
- Endiselt on elanikkonnas rühmi, kelle internetikasutajaks saamiseks on tuge vaja anda – nt töötutele ja vanemaealistele koolitust pakkuda, internetiühenduse kättesaadavust parandada, jne.
- Lisaks näitab detailsem statistiline pilt, et edaspidi on baasoskuste kaudu internetikasutuse määra tõstmise kõrval infoühiskonna poliitikas nn kõrgema taseme oskused vaja fookusse seada. IKT-kasutuse veelgi suurema ühiskondliku ja majandusliku mõjuni jõudmiseks tuleb Eesti elanike arvutikasutuse oskuseid pidevalt edasi arendada, nii üldharidussüsteemi kui ka täiendkoolituste kaudu näiteks.
- Internetikasutuse tõstmiseks ja lisaks just kiire netiühenduse võimaldamiseks on oluline valitsuse tegevusprogrammis sisalduv EstWin lairibaprojekti baasvõrkude rajamine lõpule viia – sh viimaste etappide rahastamine tagada. Samuti tasub 2014+ arengukava raames kavandada nn EstWin2 ehk juurdepääsuühenduste tugimeetmed– et inimesed saaksid kõikjal Eestis kiiret internetti kasutada.
- Omaette valdkonnaks tasub 2014+ arengukavas seada internetikaubanduse leviku toetamine, milleks Eestis jätkuvalt peame oluliseks EL digitaalse siseturu toimima saamist ja ettevõtluse stimuleerimist.
